Subscribe: Vikipeedia - Viimased muudatused [et]
http://et.wikipedia.org/w/wiki.phtml?title=Eri:Recentchanges&feed=rss
Added By: Feedage Forager Feedage Grade B rated
Language: Estonian
Tags:
eesti  euroopa  lahe  laht  mis  ning  põhja  redaktsioon  rida rida  rida  soome  tallinn  tallinna  vabariik  ←vanem redaktsioon 
Rate this Feed
Rate this feedRate this feedRate this feedRate this feedRate this feed
Rate this feed 1 starRate this feed 2 starRate this feed 3 starRate this feed 4 starRate this feed 5 star

Comments (0)

Feed Details and Statistics Feed Statistics
Preview: Vikipeedia - Viimased muudatused [et]

Vikipeedia - Viimased muudatused [et]



Jälgi vikisse tehtud viimaseid muudatusi.



Last Build Date: Mon, 19 Feb 2018 04:22:25 GMT

 



Assassin's Creed Syndicate

Mon, 19 Feb 2018 04:13:31 GMT

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 19. veebruar 2018, kell 04:13 (ei näidata sama kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) 3. rida: 3. rida:       == Sündmustik ==   == Sündmustik ==   + [[Pilt:ACSscreenshot.png|pisi|Vaade mängust]]   Virtuaalne videomängu tegevus leiab aset [[1868]]. aastal, keset [[Victoria ajastu|viktoriaanlikku ajastu]] eluolu [[Suurbritannia]] pealinnas [[London]]is, Inglismaa [[industriaalrevolutsioon]]i südames. Palgamõrvarite usku tunnistavad kaksikud Jacob and Evie Frye saboteerivad erinevaid ülesandeid täites [[Templirüütlid|templirüütleid]] ning nende salaliitu, navigeerivad organiseeritud kuritegevuse koridorides ja vabastavad Londoni linnajagusid ordu võimu alt. Nende juhtimiskeskus asub pidevalt raudteejaamasid vahetaval erarongil "Bertha", mida haldab robustne šotlanna Agnes MacBean.   Virtuaalne videomängu tegevus leiab aset [[1868]]. aastal, keset [[Victoria ajastu|viktoriaanlikku ajastu]] eluolu [[Suurbritannia]] pealinnas [[London]]is, Inglismaa [[industriaalrevolutsioon]]i südames. Palgamõrvarite usku tunnistavad kaksikud Jacob and Evie Frye saboteerivad erinevaid ülesandeid täites [[Templirüütlid|templirüütleid]] ning nende salaliitu, navigeerivad organiseeritud kuritegevuse koridorides ja vabastavad Londoni linnajagusid ordu võimu alt. Nende juhtimiskeskus asub pidevalt raudteejaamasid vahetaval erarongil "Bertha", mida haldab robustne šotlanna Agnes MacBean.     [...]



Tallinn

Mon, 19 Feb 2018 03:09:08 GMT

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 19. veebruar 2018, kell 03:09 22. rida: 22. rida:   [[Keskaeg Eestis|Keskajal]] oli ta üks suurimaid kaubanduslinnasid kogu [[Euroopa]]s, tema välja arendatud linnamüür ja kaitsesüsteemid kuulusid ühtlasi ka tugevaimate hulka. [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõja]] järgne [[Eesti uusaeg|uusaeg]] tõi linna viletsuse, mida kinnistas Venemaa keisririigi kindlustuslinnade nimestikku kuulumine'','' mille tõttu on suures mahus vaatamisväärsusena säilinud ka kaitsealune keskaega kuuluv [[Vanalinna asum|vanalinn]].   [[Keskaeg Eestis|Keskajal]] oli ta üks suurimaid kaubanduslinnasid kogu [[Euroopa]]s, tema välja arendatud linnamüür ja kaitsesüsteemid kuulusid ühtlasi ka tugevaimate hulka. [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõja]] järgne [[Eesti uusaeg|uusaeg]] tõi linna viletsuse, mida kinnistas Venemaa keisririigi kindlustuslinnade nimestikku kuulumine'','' mille tõttu on suures mahus vaatamisväärsusena säilinud ka kaitsealune keskaega kuuluv [[Vanalinna asum|vanalinn]].     − Tallinn tõusis esimest korda iseseisvunud [[Eesti]] (''Eesti Wabariik'') pealinnaks [[1918]]. aastal, mil linnas valitses tööstuskorraldus. Jõuga pealesurutud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] militaristliku okupatsiooni (1939–1994) järgsetes diplomaatilistes ringkondades teatakse teda taasiseseisvunud [[Eestlased|eestlaste]] seas demokraatlikult pooldatud [[EL|Euroopa Liidu]] (2004) IT-agentuuri ning [[NATO|Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni]] (2004) küberkaitsekoostöö keskuse kodulinnana. + Tallinna linn tõusis esimest korda iseseisvunud [[Eesti]] (''Eesti Wabariik'') pealinnaks [[1918]]. aastal, mil valitses tööstuskorraldus. Jõuga pealesurutud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] militaristliku okupatsiooni (1939–1994) järgsetes diplomaatilistes ringkondades teatakse teda taasiseseisvunud [[Eestlased|eestlaste]] seas demokraatlikult pooldatud [[EL|Euroopa Liidu]] (2004) IT-agentuuri ning [[NATO|Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni]] (2004) küberkaitsekoostöö keskuse kodulinnana.       Tallinn hõlmab tänapäeval 159,31 km² suuruse maa-ala, mis jaguneb kaheksaks linnaosaks, mis jaotuvad omakorda 84 [[asum]]iks. Linna halduspiiridesse kuuluvad ka [[Ülemiste järv|Ülemiste]] ja [[Harku järv|Harku]] järved kui ka [[Aegna]] saar. 1. veebruari 2018 seisuga oli Tallinnas 449 160 registreeritud elanikku ehk iga kolmas Eesti elanik on registreeritud tallinlaseks. Linna elanikkonna enamuse moodustavad [[eestlased]].   Tallinn hõlmab tänapäeval 159,31 km² suuruse maa-ala, mis jaguneb kaheksaks linnaosaks, mis jaotuvad omakorda 84 [[asum]]iks. Linna halduspiiridesse kuuluvad ka [[Ülemiste järv|Ülemiste]] ja [[Harku järv|Harku]] järved kui ka [[Aegna]] saar. 1. veebruari 2018 seisuga oli Tallinnas 449 160 registreeritud elanikku ehk iga kolmas Eesti elanik on registreeritud tallinlaseks. Linna elanikkonna enamuse moodustavad [[eestlased]]. [...]



Uusbarokk

Mon, 19 Feb 2018 02:54:14 GMT

‎Vaata ka ←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 19. veebruar 2018, kell 02:54 24. rida: 24. rida:       ==Vaata ka==   ==Vaata ka== − *[[barokk]]     *[[Kullatud ajastu]] (''[[Gilded Age|The Gilded Age]]'') Põhja-Ameerikas   *[[Kullatud ajastu]] (''[[Gilded Age|The Gilded Age]]'') Põhja-Ameerikas   *[[Belle époque|Ilusaeg]] (''[[Belle époque|La Belle Époque]]'') Mandri-Euroopas   *[[Belle époque|Ilusaeg]] (''[[Belle époque|La Belle Époque]]'') Mandri-Euroopas 31. rida: 30. rida:   *[[uusrokokoo]]   *[[uusrokokoo]]   *[[juugend]]   *[[juugend]]   + *[[barokk]]       [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]]   [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] [...]



Skrääling

Mon, 19 Feb 2018 02:46:17 GMT

Ümbersuunamine lehele Skrælingjar

Uus lehekülg

#suuna[[Skrælingjar]]



Transatlantilised ületusteed

Mon, 19 Feb 2018 02:42:30 GMT

Ümbersuunamine lehele Atlandi ookeani ületamine

Uus lehekülg

#suuna[[Atlandi ookeani ületamine]]



Atlandi ookeani ületamine

Mon, 19 Feb 2018 02:41:51 GMT

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 19. veebruar 2018, kell 02:41 1. rida: 1. rida:   [[Pilt:Atlantic cable Map.jpg|pisi|400px|[[1858]]. aastal rajatud esimest transatlantilist kaablit positsioneeriv kaart.]]   [[Pilt:Atlantic cable Map.jpg|pisi|400px|[[1858]]. aastal rajatud esimest transatlantilist kaablit positsioneeriv kaart.]] − '''Atlandi ookeani ületamine''' ehk '''transatlantilised ühendusteed''' on [[Ameerika|Ameerikate]] ning [[Euroopa]] või [[Aafrika]] vahel [[Atlandi ookean]]ist üle kulgevad reisija- ja kaubaveod kui ka [[suhtluskanal]]id. + '''Atlandi ookeani ületamine''' ehk '''transatlantilised ületusteed''' on [[Ameerika|Ameerikate]] ning [[Euroopa]] või [[Aafrika]] vahel [[Atlandi ookean]]ist üle kulgevad reisija- ja kaubaveod kui ka [[suhtluskanal]]id.       Suurem osa reisijaveost on alati toimunud ookeani põhjaosas, [[Põhja-Ameerika]] ja [[Lääne-Euroopa]] vahel, ajalooliselt eeskätt [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]]st [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]].   Suurem osa reisijaveost on alati toimunud ookeani põhjaosas, [[Põhja-Ameerika]] ja [[Lääne-Euroopa]] vahel, ajalooliselt eeskätt [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]]st [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]]. [...]



Tallinn

Mon, 19 Feb 2018 02:34:23 GMT

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 19. veebruar 2018, kell 02:34 (ei näidata sama kasutaja 3 vahepealset redaktsiooni) 18. rida: 18. rida:   '''Tallinn''' (endine '''Reval''') on [[Põhja-Euroopa]] ajalooline [[linn]], [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariiki]] esindav [[pealinn]] ning [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[halduskeskus]], mis asub kunagise provintsiaalse hertsogiriigi kui ka kubermangu — [[Eestimaa]] põhjarannikul.   '''Tallinn''' (endine '''Reval''') on [[Põhja-Euroopa]] ajalooline [[linn]], [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariiki]] esindav [[pealinn]] ning [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[halduskeskus]], mis asub kunagise provintsiaalse hertsogiriigi kui ka kubermangu — [[Eestimaa]] põhjarannikul.     − Tema geograafiline asupaik on [[Balti klint|Balti klindi]] paejärsakul [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] ääres, mis on omakorda [[Soome laht|Soome lahe]] siselaht. Üks endisi idapoolsemaid [[hansalinn]]asid ja kunagisi [[Baltisakslased|baltisakslaste]] võimukantse on nüüdisajal samuti [[Põhja-Eesti]] ja [[Lõuna-Soome]] rahvastike ning ka turistide tõmbekeskuseks. Sadamalinnana moodustab ta meretaguse [[Soome Vabariik|Soome Vabariigi]] pealinna [[Helsingi]]ga ühise sünergilise konkurentsi- ning koostööruumi, mida kutsutakse hüüdnimedega ''Hellinn'' või ''Talsinki''. + Tema geograafiline asupaik on [[Balti klint|Balti klindi]] paejärsakul [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] ääres, mis on omakorda [[Soome laht|Soome lahe]] siselaht. Üks endisi idapoolsemaid [[hansalinn]]asid ja kunagisi [[Baltisakslased|baltisakslaste]] võimukantse on nüüdisajal samuti [[Põhja-Eesti]] ja [[Lõuna-Soome]] rahvastike ning samuti hulgaliste turistide tõmbekeskuseks. Sadamalinnana moodustab ta meretaguse [[Soome Vabariik|Soome Vabariigi]] pealinna [[Helsingi]]ga ühise sünergilise konkurentsi- ning koostööruumi, mida kutsutakse hüüdnimedega ''Hellinn'' või ''Talsinki''.     − [[Keskaeg Eestis|Keskajal]] oli ta üks suurimaid kaubanduslinnasid kogu [[Euroopa]]s, tema välja arendatud linnamüür ja kaitsesüsteemid kuulusid ühtlasi ka tugevaimate hulka. [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõja]] järgne [[Eesti uusaeg|uusaeg]] tõi linna viletsuse, mida kinnistas Venemaa keisririigi kindlustuslinnade nimestikku kuulumine'','' mille tõttu on suures mahus säilinud ka tänane keskaega kuuluv [[Vanalinna asum|vanalinn]]. + [[Keskaeg Eestis|Keskajal]] oli ta üks suurimaid kaubanduslinnasid kogu [[Euroopa]]s, tema välja arendatud linnamüür ja kaitsesüsteemid kuulusid ühtlasi ka tugevaimate hulka. [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõja]] järgne [[Eesti uusaeg|uusaeg]] tõi linna viletsuse, mida kinnistas Venemaa keisririigi kindlustuslinnade nimestikku kuulumine'','' mille tõttu on suures mahus vaatamisväärsusena säilinud ka kaitsealune keskaega kuuluv [[Vanalinna asum|vanalinn]].     − Tallinn tõusis esimest korda iseseisvunud [[Eesti]] (''Eesti Wabariik'') pealinnaks [[1918]]. aastal. Jõuga pealesurutud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] militaristliku okupatsiooni (1939–1994) järgsetes diplomaatilistes ringkondades teatakse teda taasiseseisvunud [[Eestlased|eestlaste]] seas demokraatlikult pooldatud [[EL|Euroopa Liidu]] (2004) IT-agentuuri ning [[NATO|Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni]] (2004) küberkaitsekoostöö keskuse kodulinnana. + Tallinn tõusis esimest korda iseseisvunud [[Eesti]] (''Eesti Wabariik'') pealinnaks [[1918]]. aastal, mil linnas valitses tööstuskorraldus. Jõuga pealesurutud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] militaristliku okupatsiooni (1939–1994) järgsetes diplomaatilistes ringkondades teatakse teda taasiseseisvunud [[Eestlased|eestlaste]] seas demokraatlikult pooldatud [[EL|Euroopa Liidu]] (2004) IT-agentuuri ning [[NATO|Põhja-Atlandi Le[...]



Jääkeegel

Mon, 19 Feb 2018 02:19:52 GMT

Kasutaja CommonsDelinker asendas pildi Martin_Sesaker_at_the_2012_Youth_Winter_Olympics.jpg pildiga 12-01-20-yog-674.jpg. Põhjus: ←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 19. veebruar 2018, kell 02:19 2. rida: 2. rida:   [[Pilt:Curling Canada Torino 2006.jpg|thumb|Kivi mängupanek]]   [[Pilt:Curling Canada Torino 2006.jpg|thumb|Kivi mängupanek]]   [[Pilt:Curling stones.jpg|thumb|Jääkeegli kivid "märklaual"]]   [[Pilt:Curling stones.jpg|thumb|Jääkeegli kivid "märklaual"]] − [[File:Martin Sesaker at the 2012 Youth Winter Olympics.jpg|thumb]] + [[File:12-01-20-yog-674.jpg|thumb]]       '''Jääkeegel''' ehk '''kurling''' (inglise keeles ''curling'') on [[jää]]l mängitav [[petank]]isarnane [[spordiala]]. Mängijate eesmärk on libistada spetsiaalne kivi jääle joonistatud ringidest "märklaua" keskpunktile lähemale kui vastasmängija kivi.   '''Jääkeegel''' ehk '''kurling''' (inglise keeles ''curling'') on [[jää]]l mängitav [[petank]]isarnane [[spordiala]]. Mängijate eesmärk on libistada spetsiaalne kivi jääle joonistatud ringidest "märklaua" keskpunktile lähemale kui vastasmängija kivi. [...]



Tallinn

Mon, 19 Feb 2018 02:18:52 GMT

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 19. veebruar 2018, kell 02:18 (ei näidata sama kasutaja 7 vahepealset redaktsiooni) 18. rida: 18. rida:   '''Tallinn''' (endine '''Reval''') on [[Põhja-Euroopa]] ajalooline [[linn]], [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariiki]] esindav [[pealinn]] ning [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[halduskeskus]], mis asub kunagise provintsiaalse hertsogiriigi kui ka kubermangu — [[Eestimaa]] põhjarannikul.   '''Tallinn''' (endine '''Reval''') on [[Põhja-Euroopa]] ajalooline [[linn]], [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariiki]] esindav [[pealinn]] ning [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[halduskeskus]], mis asub kunagise provintsiaalse hertsogiriigi kui ka kubermangu — [[Eestimaa]] põhjarannikul.     − Tema geograafiline asupaik on [[Balti klint|Balti klindi]] paejärsakul [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] ääres, mis on omakorda [[Soome laht|Soome lahe]] siselaht. Üks endisi idapoolsemaid [[hansalinn]]asid ja [[Baltisakslased|baltisakslaste]] võimukantse on nüüdisajal samuti [[Põhja-Eesti]] ja [[Lõuna-Soome]] rahvastike tõmbekeskuseks. Sadamalinnana moodustab ta meretaguse [[Soome Vabariik|Soome Vabariigi]] pealinna [[Helsingi]]ga ühise sünergilise konkurentsi- ning koostööruumi, mida kutsutakse hüüdnimedega ''Hellinn'' või ''Talsinki''. + Tema geograafiline asupaik on [[Balti klint|Balti klindi]] paejärsakul [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] ääres, mis on omakorda [[Soome laht|Soome lahe]] siselaht. Üks endisi idapoolsemaid [[hansalinn]]asid ja kunagisi [[Baltisakslased|baltisakslaste]] võimukantse on nüüdisajal samuti [[Põhja-Eesti]] ja [[Lõuna-Soome]] rahvastike ning ka turistide tõmbekeskuseks. Sadamalinnana moodustab ta meretaguse [[Soome Vabariik|Soome Vabariigi]] pealinna [[Helsingi]]ga ühise sünergilise konkurentsi- ning koostööruumi, mida kutsutakse hüüdnimedega ''Hellinn'' või ''Talsinki''.     − [[Keskaeg Eestis|Keskajal]] oli ta üks suurimaid kaubanduslinnasid kogu [[Euroopa]]s, tema linnamüür ja kaitsesüsteemid kuulusid ühtlasi ka tugevaimate hulka. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] järgne uusaeg tõi linna viletsuse, mida kinnistas Venemaa keisririigi kindlustuslinnade nimestikku kuulumine'','' mille tõttu on suures mahus säilinud ka tänane keskaega kuuluv [[Vanalinna asum|vanalinn]]. + [[Keskaeg Eestis|Keskajal]] oli ta üks suurimaid kaubanduslinnasid kogu [[Euroopa]]s, tema välja arendatud linnamüür ja kaitsesüsteemid kuulusid ühtlasi ka tugevaimate hulka. [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõja]] järgne [[Eesti uusaeg|uusaeg]] tõi linna viletsuse, mida kinnistas Venemaa keisririigi kindlustuslinnade nimestikku kuulumine'','' mille tõttu on suures mahus säilinud ka tänane keskaega kuuluv [[Vanalinna asum|vanalinn]].     − Tallinn tõusis esimest korda iseseisvunud [[Eesti]] (''Eesti Wabariik'') pealinnaks [[1918]]. aastal.     + Tallinn tõusis esimest korda iseseisvunud [[Eesti]] (''Eesti Wabariik'') pealinnaks [[1918]]. aastal. Jõuga pealesurutud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] militaristliku okupatsiooni (1939–1994) järgsetes diplomaatilistes ringkondades teatakse teda taasiseseisvunud [[Eestlased|eestlaste]] seas demokraatlikult pooldatud [[EL|Euroopa Liidu]] (2004) IT-agentuuri ning [[NATO|Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni]] (2004) küberkaitsekoostöö keskuse kodulinnana. −   − Jõuga pealesurutud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] militaristliku okupatsiooni (1939–1994) järgsetes diplomaatilistes ringkondades teatakse teda [[Eestlased|eestlaste]] seas demokraatlikult pooldatud [[EL|Euroopa Liidu]] (2004) IT-agentuuri ning [[NATO|Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni]] (2004) küberkaitsekoostöö keskuse kod[...]



Eesti

Mon, 19 Feb 2018 01:49:09 GMT

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 19. veebruar 2018, kell 01:49 (ei näidata sama kasutaja 4 vahepealset redaktsiooni) 5. rida: 5. rida:   | riiginimi = Eesti Vabariik   | riiginimi = Eesti Vabariik   | omastav = Eesti   | omastav = Eesti − | omakeelne_nimi_1 = + | omakeelne_nimi_1 =   | omakeelne_nimi_2 =   | omakeelne_nimi_2 =   | mis_lipp =   | mis_lipp = 38. rida: 38. rida:   | märkused =   | märkused =   }}   }} − '''Eesti Vabariik''' on riik [[Põhja-Euroopa]]s. Eesti piirneb põhjas üle [[Soome laht|Soome lahe]] [[Soome|Soome Vabariigi]]ga, läänes üle [[Läänemeri|Läänemere]] [[Rootsi|Rootsi Kuningriigi]]ga, lõunas [[Läti|Läti Vabariigi]]ga ja idas [[Venemaa Föderatsioon]]iga. + '''Eesti Vabariik''' (ajaloolise nimega ''Eesti Wabariik'') on riik [[Põhja-Euroopa]]s. Eesti piirneb põhjas üle [[Soome laht|Soome lahe]] [[Soome|Soome Vabariigi]]ga, läänes üle [[Läänemeri|Läänemere]] [[Rootsi|Rootsi Kuningriigi]]ga, lõunas [[Läti|Läti Vabariigi]]ga ja idas [[Venemaa Föderatsioon]]iga.       Eesti pindala on tänapäeval 45 339 ruutkilomeetrit, [[teine maailmasõda|teise maailmasõja]] eel oli see praegusest suurem. Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti Vabariigi territoorium üks osa [[Liivimaa]] territooriumist ning kuulus osaliselt või täielikult Saksa, Rootsi, Vene, Taani ja Poola riigi koosseisu.   Eesti pindala on tänapäeval 45 339 ruutkilomeetrit, [[teine maailmasõda|teise maailmasõja]] eel oli see praegusest suurem. Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti Vabariigi territoorium üks osa [[Liivimaa]] territooriumist ning kuulus osaliselt või täielikult Saksa, Rootsi, Vene, Taani ja Poola riigi koosseisu.     − Tänapäeval on Eesti [[Demokraatia|demokraatlik]] [[parlamentaarne vabariik]]. Eesti Vabariigi territoorium on jagatud viieteistkümneks [[Eesti maakonnad|maakonnaks]]. Iga maakond on omakorda jagatud valdadeks. Suurim linn on pealinn [[Tallinn]]. 1,31 miljoni elanikuga on Eesti [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] üks väiksema elanikkonnaga riike. + Tänapäeval on Eesti [[Demokraatia|demokraatlik]] [[parlamentaarne vabariik]]. Eesti Vabariigi territoorium on jagatud viieteistkümneks [[Eesti maakonnad|maakonnaks]]. Iga maakond on omakorda jagatud valdadeks. Suurim linn on mereäärne pealinn [[Tallinn]]. 1,31 miljoni elanikuga on Eesti [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] üks väiksema elanikkonnaga riike.       Eesti oli 22. septembrist 1921 [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] liige ning kuulub 17. septembrist 1991 [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni]] ja [[OSCE]]sse, 13. novembrist 1999 [[WTO]]sse, 29. märtsist 2004 [[NATO]]sse, 1. maist 2004 [[Euroopa Liit]]u, 21. detsembrist 2007 [[Schengeni ruum]]i, 9. detsembrist 2010 [[OECD]]sse ja 1. jaanuarist [[2011]] [[euroala]]sse. Eesti rahaühik on [[euro]]. Eesti on alla kirjutanud keskkonnakaitsealasele [[Kyōto protokoll]]ile ja [[Pariisi kliimakokkulepe|Pariisi kliimaprotokollile]].   Eesti oli 22. septembrist 1921 [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] liige ning kuulub 17. septembrist 1991 [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni]] ja [[OSCE]]sse, 13. novembrist 1999 [[WTO]]sse, 29. märtsist 2004 [[NATO]]sse, 1. maist 2004 [[Euroopa Liit]]u, 21. detsembrist 2007 [[Schengeni ruum]]i, 9. detsembrist 2010 [[OECD]]sse ja 1. jaanuarist [[2011]] [[[...]



Tallinn

Mon, 19 Feb 2018 01:41:31 GMT

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 19. veebruar 2018, kell 01:41 (ei näidata sama kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) 16. rida: 16. rida:   }}   }}     − '''Tallinn''' (endine '''Reval''') on [[Põhja-Euroopa]] ajalooline [[linn]], tänast [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariiki]] esindav [[pealinn]] ning [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[halduskeskus]], mis asub kunagise provintsiaalse hertsogiriigi kui ka kubermangu — [[Eestimaa]] põhjarannikul. + '''Tallinn''' (endine '''Reval''') on [[Põhja-Euroopa]] ajalooline [[linn]], [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariiki]] esindav [[pealinn]] ning [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[halduskeskus]], mis asub kunagise provintsiaalse hertsogiriigi kui ka kubermangu — [[Eestimaa]] põhjarannikul.       Tema geograafiline asupaik on [[Balti klint|Balti klindi]] paejärsakul [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] ääres, mis on omakorda [[Soome laht|Soome lahe]] siselaht. Üks endisi idapoolsemaid [[hansalinn]]asid ja [[Baltisakslased|baltisakslaste]] võimukantse on nüüdisajal samuti [[Põhja-Eesti]] ja [[Lõuna-Soome]] rahvastike tõmbekeskuseks. Sadamalinnana moodustab ta meretaguse [[Soome Vabariik|Soome Vabariigi]] pealinna [[Helsingi]]ga ühise sünergilise konkurentsi- ning koostööruumi, mida kutsutakse hüüdnimedega ''Hellinn'' või ''Talsinki''.   Tema geograafiline asupaik on [[Balti klint|Balti klindi]] paejärsakul [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] ääres, mis on omakorda [[Soome laht|Soome lahe]] siselaht. Üks endisi idapoolsemaid [[hansalinn]]asid ja [[Baltisakslased|baltisakslaste]] võimukantse on nüüdisajal samuti [[Põhja-Eesti]] ja [[Lõuna-Soome]] rahvastike tõmbekeskuseks. Sadamalinnana moodustab ta meretaguse [[Soome Vabariik|Soome Vabariigi]] pealinna [[Helsingi]]ga ühise sünergilise konkurentsi- ning koostööruumi, mida kutsutakse hüüdnimedega ''Hellinn'' või ''Talsinki''.     − Keskajal oli ta üks suurimaid kaubanduslinnasid kogu [[Euroopa]]s, tema linnamüür ja kaitsesüsteemid kuulusid ühtlasi ka tugevaimate hulka. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] järgne uusaeg tõi linna nägurielu, mida kinnistas Venemaa keisririigi kindlustuslinnade nimestik'','' mille tõttu on suures mahus säilinud ka tänane keskaegne [[Vanalinna asum|vanalinn]]. + [[Keskaeg Eestis|Keskajal]] oli ta üks suurimaid kaubanduslinnasid kogu [[Euroopa]]s, tema linnamüür ja kaitsesüsteemid kuulusid ühtlasi ka tugevaimate hulka. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] järgne uusaeg tõi linna viletsuse, mida kinnistas Venemaa keisririigi kindlustuslinnade nimestikku kuulumine'','' mille tõttu on suures mahus säilinud ka tänane keskaega kuuluv [[Vanalinna asum|vanalinn]].   +   + Tallinn tõusis esimest korda iseseisvunud [[Eesti]] (''Eesti Wabariik'') pealinnaks [[1918]]. aastal.       Jõuga pealesurutud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] militaristliku okupatsiooni (1939–1994) järgsetes diplomaatilistes ringkondades teatakse teda [[Eestlased|eestlaste]] seas demokraatlikult pooldatud [[EL|Euroopa Liidu]] (2004) IT-agentuuri ning [[NATO|Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni]] (2004) küberkaitsekoostöö keskuse kodulinnana.   Jõuga pealesurutud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] militaristliku okupatsiooni (1939–1994) järgsetes diplomaatilistes ringkondades teatakse teda [[Eestlased|eestlaste]] seas demokraatlikult pooldatud [[EL|Euroopa Liidu]] (2004) IT-agentuuri ning [[NATO|Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni]] (2004) küberkaitsekoostöö keskuse kodulinnana. [...]



Mormoonid

Mon, 19 Feb 2018 01:25:00 GMT

(GR) File renamed: File:LDS Global Distribution.svg → File:LDS Global Distribution (2009).svg Criterion 3 (obvious error) · The global distribution is for the year 2009 as indicated in the summary. ←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 19. veebruar 2018, kell 01:25 43. rida: 43. rida:   ====VAP kiriku liikmed maailma riikides====   ====VAP kiriku liikmed maailma riikides====     − LDS Global Distribution.svg|VAP kiriku liikmed maailma riikides (2009) + LDS Global Distribution (2009).svg|VAP kiriku liikmed maailma riikides (2009)         [...]



Kasutaja:Pietadè/Sandbox-2

Mon, 19 Feb 2018 01:24:59 GMT

(GR) File renamed: File:LDS Global Distribution.svg → File:LDS Global Distribution (2009).svg Criterion 3 (obvious error) · The global distribution is for the year 2009 as indicated in the summary. ←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 19. veebruar 2018, kell 01:24 56. rida: 56. rida:       Aleates 1920–1930ndatest väljaränne Utah'st.   Aleates 1920–1930ndatest väljaränne Utah'st. − [[pilt:LDS Global Distribution.svg|VAP kiriku liikmed maailma riikides|pisi|300px]] + [[pilt:LDS Global Distribution (2009).svg|VAP kiriku liikmed maailma riikides|pisi|300px]]   VAP kiriku liikmete arv hakkas kiirelt kasvama [[II maailmasõda|maailmasõja]]järgsel perioodil ja kahekordistus iga 15–20 aasta järel.{{citation |url=http://books.google.com/books?id=wTBUCGwdG8MC&lpg=PP1&pg=PA92#v=onepage&q=doubled%20twice%20since%20then&f=false |title=The angel and the beehive: the Mormon struggle with assimilation |author=Armand L. Mauss |year=1994 |page=92}}; {{citation |title= Building a bigger tent: Does Mormonism have a Mitt Romney problem? |url= http://www.economist.com/node/21548247 |date= February 25, 2012 |journal= [[The Economist]] }} (Ainuüksi 2010. aastal kasvas kiriku liikmeskond 400 000 uue liikme võrra, kaasarvatud usuvahetajad ja vastsündinud) [[1996]]. aastaks elas väjaspool USA-d rohkem mormoone kui USA-s.{{cite web|last=Todd|first=Jay M.|title=More Members Now outside U.S. Than in U.S.|url=http://www.lds.org/ensign/1996/03/news-of-the-church/more-members-now-outside-us-than-in-us|work=News of the Church|publisher=[[Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik]]|accessdate=22. juuli 2013|month=March|year=1996}} [[2012]]. aasta seisuga oli maailmas hinnanguliselt 14,8 miljonit mormooni,{{cite web|url=http://www.mormonnewsroom.org/article/2012-statistical-report-2013-april-general-conference|title=2012 Statistical Report for 2013 April General Conference}} kellest umbes 57% elas väljaspool USA-d.2011. aastal elas kiriku 14,4 miljonist liikmest ligikaudu 6,2 miljonit USA-s {{cite web |url=http://www.mormonnewsroom.org/facts-and-statistics/country/united-states/ |title=Facts and Statistics: United States |author= |date=December 2011 |work= |publisher=LDS Newsroom |accessdate=22. juuli 2013}}   VAP kiriku liikmete arv hakkas kiirelt kasvama [[II maailmasõda|maailmasõja]]järgsel perioodil ja kahekordistus iga 15–20 aasta järel.{{citation |url=http://books.google.com/books?id=wTBUCGwdG8MC&lpg=PP1&pg=PA92#v=onepage&q=doubled%20twice%20since%20then&f=false |title=The angel and the beehive: the Mormon struggle with assimilation |author=Armand L. Mauss |year=1994 |page=92}}; {{citation |title= Building a bigger tent: Does Mormonism have a Mitt Romney problem? |url= http://www.economist.com/node/21548247 |date= February 25, 2012 |journal= [[The Economist]] }} (Ainuüksi 2010. aastal kasvas kiriku liikmeskond 400 000 uue liikme võrra, kaasarvatud usuvahetajad ja vastsündinud) [[1996]]. aastaks elas väjaspool USA-d rohkem mormoone kui USA-s.{{cite web|last=Todd|first=Jay M.|title=More Members Now outside U.S. Than in U.S.|url=http://www.lds.org/ensign/1996/03/news-of-the-church/more-members-now-outside-us-than-in-us|work=News of the Church|publisher=[[Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik]]|accessdate=22. juuli 2013|month=March|year=1996}} [[2012]]. aasta seisuga oli maailmas hinnanguliselt 14,8 miljonit mo[...]



Tallinn

Mon, 19 Feb 2018 01:23:29 GMT

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 19. veebruar 2018, kell 01:23 (ei näidata sama kasutaja 5 vahepealset redaktsiooni) 16. rida: 16. rida:   }}   }}     − '''Tallinn''' (endine '''Reval''') on [[Põhja-Euroopa]] ajalooline [[linn]], mis asub kunagise provintsiaalse hertsogiriigi kui ka kubermangu — [[Eestimaa]] põhjarannikul. Tema geograafiline asupaik on [[Balti klint|Balti klindi]] paejärsakul [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] ääres, mis on omakorda [[Soome laht|Soome lahe]] siselaht. Üks endisi idapoolsemaid [[hansalinn]]asid ja [[Baltisakslased|baltisakslaste]] võimukantse on nüüdisajal [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[pealinn|pealinnaks]] ning [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[halduskeskus|halduskeskuseks]]. Linn on tänapäeval samuti [[Põhja-Eesti]] ja [[Lõuna-Soome]] rahvastike tõmbekeskus. Ta moodustab meretaguse [[Soome Vabariik|Soome Vabariigi]] pealinna [[Helsingi]]ga ühise sünergilise konkurentsi- ning koostööruumi, mida kutsutakse hüüdnimedega ''Hellinn'' või ''Talsinki''. Jõuga pealesurutud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] militaristliku okupatsiooni (1939–1994) järgsetes diplomaatilistes ringkondades teatakse teda [[Eestlased|eestlaste]] seas demokraatlikult pooldatud [[EL|Euroopa Liidu]] (2004) IT-agentuuri ning [[NATO|Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni]] (2004) küberkaitsekoostöö keskuse kodulinnana.     + '''Tallinn''' (endine '''Reval''') on [[Põhja-Euroopa]] ajalooline [[linn]], tänast [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariiki]] esindav [[pealinn]] ning [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[halduskeskus]], mis asub kunagise provintsiaalse hertsogiriigi kui ka kubermangu — [[Eestimaa]] põhjarannikul.     − Tallinna linna esmamainimisajaks peetakse aastat [[1154]]. [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] kuninga [[Roger II]] õukondlane araablane [[Muḩammad al-Idrīsī]] joonistas maailmakaardile [[Soome laht|Soome lahe]] ääres asetseva asula ''qlwry'' või ''flwry''. Seda on loetud ka kui ''Kaleverü'' või ''Qaleweny''. Linnustatud [[Toompea pank|Toompea klindisaare]] (''Härjänpää'') lähistel paiknevat muistsete eestlaste küla peetakse tänapäeva Tallinna esmaseks asulaks ja sadamakohaks. Linna enda ajalooline nimi on keskajast peale olnud saksapärane ''Reval'' (venestatud kujul ''Revel''), mis on tuletatud vanade eestlaste muinasmaakonna [[Revala|Rävala]] nimest. Teadaolevalt mainiti esmakordselt Revalit linnana koos oma kodanikkonnaga ([[ladina keel]]es ''civitas Revaliensis'') [[1238]]. aastal. [[Lübecki õigus|Lübecki linnaõigused]] pälvis linn [[15. mai]]l [[1248]]. Keskajal oli ta üks suurimaid kaubanduslinnasid kogu [[Euroopa]]s, tema linnamüür ja kaitsesüsteemid kuulusid ühtlasi ka tugevaimate hulka. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] järgne uusaeg tõi linna nägurielu, mida kinnistas Venemaa keisririigi kindlustuslinnade nimestik'','' mille tõttu on suures mahus säilinud ka tänane keskaegne [[Vanalinna asum|vanalinn]].     + Tema geograafiline asupaik on [[Balti klint|Balti klindi]] paejärsakul [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] ääres, mis on omakorda [[Soome laht|Soome lahe]] siselaht. Üks endisi idapoolsemaid [[hansalinn]]asid ja [[Baltisakslased|baltisakslaste]] võimukantse on nüüdisajal samuti [[Põhja-Eesti]] ja [[Lõuna-Soome]] rahvastike tõmbekeskuseks. Sadamalinnana moodustab ta meretaguse [[Soome Vabariik|Soome Vabariigi]] pealinna [[Helsingi]]ga ühise sünergilise konkurentsi- ning koostööruumi, mida kutsutakse hüüdnimedega ''Hellinn'' või ''Talsinki''.     − [[Eesti|Eesti [...]



Tallinn

Mon, 19 Feb 2018 01:00:41 GMT

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 19. veebruar 2018, kell 01:00 16. rida: 16. rida:   }}   }}     − '''Tallinn''' (endine '''Reval''') on [[Põhja-Euroopa]] ajalooline [[linn]], mis asub kunagise provintsiaalse hertsogiriigi kui ka kubermangu — [[Eestimaa]] põhjarannikul. Tema geograafiline asupaik on [[Balti klint|Balti klindi]] paejärsakul [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] ääres, mis on omakorda [[Soome laht|Soome lahe]] siselaht. Üks endisi idapoolsemaid [[hansalinn]]asid ja [[Baltisakslased|baltisakslaste]] võimukantse on nüüdisajal [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[pealinn|pealinnaks]] ning [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[halduskeskus|halduskeskuseks]]. Linn on tänapäeval samuti [[Põhja-Eesti]] ja [[Lõuna-Soome]] rahvastike tõmbekeskus. Ta moodustab meretaguse [[Soome Vabariik|Soome Vabariigi]] pealinna [[Helsingi]]ga ühise sünergilise konkurentsi- ning koostööruumi, mida kutsutakse hüüdnimedega ''Hellinn'' või ''Talsinki''. Pealesurutud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] militaristliku okupatsiooni (1939–1994) järgsetes diplomaatilistes ringkondades teatakse teda [[Eestlased|eestlaste]] seas demokraatlikult pooldatud [[EL|Euroopa Liidu]] (2004) IT-agentuuri ning [[NATO|Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni]] (2004) küberkaitsekoostöö keskuse kodulinnana. + '''Tallinn''' (endine '''Reval''') on [[Põhja-Euroopa]] ajalooline [[linn]], mis asub kunagise provintsiaalse hertsogiriigi kui ka kubermangu — [[Eestimaa]] põhjarannikul. Tema geograafiline asupaik on [[Balti klint|Balti klindi]] paejärsakul [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] ääres, mis on omakorda [[Soome laht|Soome lahe]] siselaht. Üks endisi idapoolsemaid [[hansalinn]]asid ja [[Baltisakslased|baltisakslaste]] võimukantse on nüüdisajal [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[pealinn|pealinnaks]] ning [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[halduskeskus|halduskeskuseks]]. Linn on tänapäeval samuti [[Põhja-Eesti]] ja [[Lõuna-Soome]] rahvastike tõmbekeskus. Ta moodustab meretaguse [[Soome Vabariik|Soome Vabariigi]] pealinna [[Helsingi]]ga ühise sünergilise konkurentsi- ning koostööruumi, mida kutsutakse hüüdnimedega ''Hellinn'' või ''Talsinki''. Jõuga pealesurutud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] militaristliku okupatsiooni (1939–1994) järgsetes diplomaatilistes ringkondades teatakse teda [[Eestlased|eestlaste]] seas demokraatlikult pooldatud [[EL|Euroopa Liidu]] (2004) IT-agentuuri ning [[NATO|Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni]] (2004) küberkaitsekoostöö keskuse kodulinnana.       Tallinna linna esmamainimisajaks peetakse aastat [[1154]]. [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] kuninga [[Roger II]] õukondlane araablane [[Muḩammad al-Idrīsī]] joonistas maailmakaardile [[Soome laht|Soome lahe]] ääres asetseva asula ''qlwry'' või ''flwry''. Seda on loetud ka kui ''Kaleverü'' või ''Qaleweny''. Linnustatud [[Toompea pank|Toompea klindisaare]] (''Härjänpää'') lähistel paiknevat muistsete eestlaste küla peetakse tänapäeva Tallinna esmaseks asulaks ja sadamakohaks. Linna enda ajalooline nimi on keskajast peale olnud saksapärane ''Reval'' (venestatud kujul ''Revel''), mis on tuletatud vanade eestlaste muinasmaakonna [[Revala|Rävala]] nimest. Teadaolevalt mainiti esmakordselt Revalit linnana koos oma kodanikkonnaga ([[ladina keel]]es ''civitas Revaliensis'') [[1238]]. aastal. [[Lübecki õigus|Lübecki linnaõigused]] pälvis linn [[15. mai]]l [[1248]]. Keskajal oli ta üks suurimaid kaubanduslinnasid kogu [[Euroopa]]s, tema linnamüür ja kaitsesüsteemid kuulusid ühtlasi ka [...]



Tallinn

Mon, 19 Feb 2018 00:46:08 GMT

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 19. veebruar 2018, kell 00:46 16. rida: 16. rida:   }}   }}     − '''Tallinn''' (endine '''Reval''') on [[Põhja-Euroopa]] ajalooline [[linn]], mis asub kunagise provintsiaalse hertsogiriigi kui ka kubermangu — [[Eestimaa]] põhjarannikul. Tema geograafiline asupaik on [[Balti klint|Balti klindi]] paejärsakul [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] ääres, mis on omakorda [[Soome laht|Soome lahe]] siselaht. Üks endisi idapoolsemaid [[hansalinn]]asid ja [[Baltisakslased|baltisakslaste]] võimukantse on nüüdisajal [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[pealinn|pealinnaks]] ning [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[halduskeskus|halduskeskuseks]]. Linn on tänapäeval samuti [[Põhja-Eesti]] ja [[Lõuna-Soome]] rahvastike tõmbekeskus. Ta moodustab meretaguse [[Soome Vabariik|Soome Vabariigi]] pealinna [[Helsingi]]ga ühise sünergilise konkurentsi- ning koostööruumi, mida kutsutakse hüüdnimedega ''Hellinn'' või ''Talsinki''. Diplomaatilistes ringkondades teatakse teda [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] IT-agentuuri ning [[NATO]] küberkaitsekoostöö keskuse kodulinnana. + '''Tallinn''' (endine '''Reval''') on [[Põhja-Euroopa]] ajalooline [[linn]], mis asub kunagise provintsiaalse hertsogiriigi kui ka kubermangu — [[Eestimaa]] põhjarannikul. Tema geograafiline asupaik on [[Balti klint|Balti klindi]] paejärsakul [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] ääres, mis on omakorda [[Soome laht|Soome lahe]] siselaht. Üks endisi idapoolsemaid [[hansalinn]]asid ja [[Baltisakslased|baltisakslaste]] võimukantse on nüüdisajal [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[pealinn|pealinnaks]] ning [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[halduskeskus|halduskeskuseks]]. Linn on tänapäeval samuti [[Põhja-Eesti]] ja [[Lõuna-Soome]] rahvastike tõmbekeskus. Ta moodustab meretaguse [[Soome Vabariik|Soome Vabariigi]] pealinna [[Helsingi]]ga ühise sünergilise konkurentsi- ning koostööruumi, mida kutsutakse hüüdnimedega ''Hellinn'' või ''Talsinki''. Pealesurutud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] militaristliku okupatsiooni (1939–1994) järgsetes diplomaatilistes ringkondades teatakse teda [[Eestlased|eestlaste]] seas demokraatlikult pooldatud [[EL|Euroopa Liidu]] (2004) IT-agentuuri ning [[NATO|Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni]] (2004) küberkaitsekoostöö keskuse kodulinnana.       Tallinna linna esmamainimisajaks peetakse aastat [[1154]]. [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] kuninga [[Roger II]] õukondlane araablane [[Muḩammad al-Idrīsī]] joonistas maailmakaardile [[Soome laht|Soome lahe]] ääres asetseva asula ''qlwry'' või ''flwry''. Seda on loetud ka kui ''Kaleverü'' või ''Qaleweny''. Linnustatud [[Toompea pank|Toompea klindisaare]] (''Härjänpää'') lähistel paiknevat muistsete eestlaste küla peetakse tänapäeva Tallinna esmaseks asulaks ja sadamakohaks. Linna enda ajalooline nimi on keskajast peale olnud saksapärane ''Reval'' (venestatud kujul ''Revel''), mis on tuletatud vanade eestlaste muinasmaakonna [[Revala|Rävala]] nimest. Teadaolevalt mainiti esmakordselt Revalit linnana koos oma kodanikkonnaga ([[ladina keel]]es ''civitas Revaliensis'') [[1238]]. aastal. [[Lübecki õigus|Lübecki linnaõigused]] pälvis linn [[15. mai]]l [[1248]]. Keskajal oli ta üks suurimaid kaubanduslinnasid kogu [[Euroopa]]s, tema linnamüür ja kaitsesüsteemid kuulusid ühtlasi ka tugevaimate hulka. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] järgne uusaeg tõi linna nägurielu, mida kinnistas Venemaa keisririigi kindlustuslinnade nimestik'','' mille tõttu on suures mahus [...]



Eesti kunst

Mon, 19 Feb 2018 00:31:56 GMT

Eesti kunst pärast iseseisvuse taastamist: +1

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 19. veebruar 2018, kell 00:31
92. rida: 92. rida:
   
 
 
  +
Nato.tif|[[Peeter Allik]]. "Nato". 1996
 
Europe after the rain.jpg|[[Peeter Laurits]]. "Euroopa pärast vihma". 2005
 
Europe after the rain.jpg|[[Peeter Laurits]]. "Euroopa pärast vihma". 2005
 
Graffiti in Tartu 03.JPG|[[Edward von Lõngus]]. "Kannahabe ja nõiakütt". 2014
 
Graffiti in Tartu 03.JPG|[[Edward von Lõngus]]. "Kannahabe ja nõiakütt". 2014



Tallinn

Mon, 19 Feb 2018 00:23:08 GMT

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 19. veebruar 2018, kell 00:23 16. rida: 16. rida:   }}   }}     − '''Tallinn''' (endine '''Reval''') on [[Põhja-Euroopa]] ajalooline [[linn]], mis asub kunagise provintsiaalse hertsogiriigi kui ka kubermangu — [[Eestimaa]] põhjarannikul. Tema geograafiline asupaik on [[Balti klint|Balti klindi]] paejärsakul [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] ääres, mis on omakorda [[Soome laht|Soome lahe]] siselaht. Üks endisi idapoolsemaid [[hansalinn]]asid on nüüdisajal [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[pealinn|pealinnaks]] ning [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[halduskeskus|halduskeskuseks]]. Linn on tänapäeval samuti [[Põhja-Eesti]] ja [[Lõuna-Soome]] rahvastike tõmbekeskus. Ta moodustab meretaguse [[Soome Vabariik|Soome Vabariigi]] pealinna [[Helsingi]]ga ühise sünergilise konkurentsi- ning koostööruumi, mida kutsutakse hüüdnimedega ''Hellinn'' või ''Talsinki''. Diplomaatilistes ringkondades teatakse teda [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] IT-agentuuri ning [[NATO]] küberkaitsekoostöö keskuse kodulinnana. + '''Tallinn''' (endine '''Reval''') on [[Põhja-Euroopa]] ajalooline [[linn]], mis asub kunagise provintsiaalse hertsogiriigi kui ka kubermangu — [[Eestimaa]] põhjarannikul. Tema geograafiline asupaik on [[Balti klint|Balti klindi]] paejärsakul [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] ääres, mis on omakorda [[Soome laht|Soome lahe]] siselaht. Üks endisi idapoolsemaid [[hansalinn]]asid ja [[Baltisakslased|baltisakslaste]] võimukantse on nüüdisajal [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[pealinn|pealinnaks]] ning [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[halduskeskus|halduskeskuseks]]. Linn on tänapäeval samuti [[Põhja-Eesti]] ja [[Lõuna-Soome]] rahvastike tõmbekeskus. Ta moodustab meretaguse [[Soome Vabariik|Soome Vabariigi]] pealinna [[Helsingi]]ga ühise sünergilise konkurentsi- ning koostööruumi, mida kutsutakse hüüdnimedega ''Hellinn'' või ''Talsinki''. Diplomaatilistes ringkondades teatakse teda [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] IT-agentuuri ning [[NATO]] küberkaitsekoostöö keskuse kodulinnana.     − Tallinna linna esmamainimisajaks peetakse aastat [[1154]]. [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] kuninga [[Roger II]] õukondlane araablane [[Muḩammad al-Idrīsī]] joonistas maailmakaardile [[Soome laht|Soome lahe]] ääres asetseva asula ''qlwry'' või ''flwry''. Seda on loetud ka kui ''Kaleverü'' või ''Qaleweny''. Linnustatud [[Toompea pank|Toompea klindisaare]] (''Härjänpää'') lähistel paiknevat muistsete eestlaste küla peetakse tänapäeva Tallinna esmaseks asulaks ja sadamakohaks. Linna enda ajalooline nimi on keskajast peale olnud saksapärane ''Reval'' (venestatud kujul ''Revel''), mis on tuletatud vanade eestlaste muinasmaakonna [[Revala|Rävala]] nimest. Teadaolevalt mainiti esmakordselt Revalit linnana koos oma kodanikkonnaga ([[ladina keel]]es ''civitas Revaliensis'') [[1238]]. aastal. [[Lübecki õigus|Lübecki linnaõigused]] pälvis linn [[15. mai]]l [[1248]]. Keskajal oli ta üks suurimaid kaubanduslinnasid kogu [[Euroopa]]s, tema linnamüür ja kaitsesüsteemid kuulusid ühtlasi ka tugevaimate hulka. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] järgne uusaeg tõi linna nägurielu, mida kinnistas Venemaa keisriigi kindlustuslinnade nimestik'','' mille tõttu on suures mahus säilinud ka tänane keskaegne [[Vanalinna asum|vanalinn]]. + Tallinna linna esmamainimisajaks peetakse aastat [[1154]]. [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] kuninga [[Roger II]] õukondl[...]



Hey, Vern, It's Ernest!

Mon, 19 Feb 2018 00:17:47 GMT

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 19. veebruar 2018, kell 00:17
(ei näidata sama kasutaja 2 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
'''''Hey, Vern, It's Ernest!''''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] situatsioonikomöödia, mille autor on [[John R. Cherry III]].
+
'''''Hey, Vern, It's Ernest!''''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[situatsioonikomöödia]], mille autor on [[John R. Cherry III]].
   
 
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide joonissarjad]]
 
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide joonissarjad]]



Tallinn

Mon, 19 Feb 2018 00:17:23 GMT

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 19. veebruar 2018, kell 00:17 16. rida: 16. rida:   }}   }}     − '''Tallinn''' (endine '''Reval''') on [[Põhja-Euroopa]] ajalooline [[linn]], mis asub kunagise provintsiaalse hertsogiriigi kui ka kubermangu — [[Eestimaa]] põhjarannikul. Tema geograafiline asupaik on [[Balti klint|Balti klindi]] paejärsakul [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] ääres, mis on omakorda [[Soome laht|Soome lahe]] siselaht. Üks endisi idapoolsemaid [[hansalinn]]asid on nüüdisajal [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[pealinn|pealinnaks]] ning [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[halduskeskus|halduskeskuseks]]. Linn on tänapäeval samuti [[Põhja-Eesti]] ja [[Lõuna-Soome]] rahvastike tõmbekeskus. Ta moodustab meretaguse [[Soome Vabariik|Soome Vabariigi]] pealinna [[Helsingi]]ga ühise suurlinliku konkurentsi- ning koostööruumi, mida kutsutakse hüüdnimedega ''Hellinn'' või ''Talsinki''. Diplomaatilistes ringkondades teatakse teda [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] IT-agentuuri ning [[NATO]] küberkaitsekoostöö keskuse kodulinnana. + '''Tallinn''' (endine '''Reval''') on [[Põhja-Euroopa]] ajalooline [[linn]], mis asub kunagise provintsiaalse hertsogiriigi kui ka kubermangu — [[Eestimaa]] põhjarannikul. Tema geograafiline asupaik on [[Balti klint|Balti klindi]] paejärsakul [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] ääres, mis on omakorda [[Soome laht|Soome lahe]] siselaht. Üks endisi idapoolsemaid [[hansalinn]]asid on nüüdisajal [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[pealinn|pealinnaks]] ning [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[halduskeskus|halduskeskuseks]]. Linn on tänapäeval samuti [[Põhja-Eesti]] ja [[Lõuna-Soome]] rahvastike tõmbekeskus. Ta moodustab meretaguse [[Soome Vabariik|Soome Vabariigi]] pealinna [[Helsingi]]ga ühise sünergilise konkurentsi- ning koostööruumi, mida kutsutakse hüüdnimedega ''Hellinn'' või ''Talsinki''. Diplomaatilistes ringkondades teatakse teda [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] IT-agentuuri ning [[NATO]] küberkaitsekoostöö keskuse kodulinnana.       Tallinna linna esmamainimisajaks peetakse aastat [[1154]]. [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] kuninga [[Roger II]] õukondlane araablane [[Muḩammad al-Idrīsī]] joonistas maailmakaardile [[Soome laht|Soome lahe]] ääres asetseva asula ''qlwry'' või ''flwry''. Seda on loetud ka kui ''Kaleverü'' või ''Qaleweny''. Linnustatud [[Toompea pank|Toompea klindisaare]] (''Härjänpää'') lähistel paiknevat muistsete eestlaste küla peetakse tänapäeva Tallinna esmaseks asulaks ja sadamakohaks. Linna enda ajalooline nimi on keskajast peale olnud saksapärane ''Reval'' (venestatud kujul ''Revel''), mis on tuletatud vanade eestlaste muinasmaakonna [[Revala|Rävala]] nimest. Teadaolevalt mainiti esmakordselt Revalit linnana koos oma kodanikkonnaga ([[ladina keel]]es ''civitas Revaliensis'') [[1238]]. aastal. [[Lübecki õigus|Lübecki linnaõigused]] pälvis linn [[15. mai]]l [[1248]]. Keskajal oli ta üks suurimaid kaubanduslinnasid kogu [[Euroopa]]s, tema linnamüür ja kaitsesüsteemid kuulusid ühtlasi ka tugevaimate hulka. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] järgne uusaeg tõi linna nägurielu, mida kinnistas Venemaa keisriigi kindlustuslinnade nimestik'','' mille tõttu on suures mahus säilinud ka tänane keskaegne [[Vanalinna asum|vanalinn]].   Tallinna linna esmamainimisajaks peetakse aastat [[1154]]. [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] kuninga [[Roger II[...]



Sõna Tänaseks Päevaks

Mon, 19 Feb 2018 00:16:58 GMT

Välislingid

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 19. veebruar 2018, kell 00:16
5. rida: 5. rida:
 
== Välislingid ==
 
== Välislingid ==
 
[http://ajakiristp.ee Veebileht]
 
[http://ajakiristp.ee Veebileht]
  +
  +
[https://raadio7.ee/stp/ Loe Sõna tänaseks päevaks]



Father of the Pride

Mon, 19 Feb 2018 00:16:56 GMT

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 19. veebruar 2018, kell 00:16
1. rida: 1. rida:
'''''Father of the Pride''''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Animatsioon|animeeritud]] situatsioonikomöödia, mille autor on [[Jeffrey Katzenberg]].
+
'''''Father of the Pride''''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Animatsioon|animeeritud]] komöödiasari, mille autor on [[Jeffrey Katzenberg]].
   
 
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide joonissarjad]]
 
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide joonissarjad]]



Sõna Tänaseks Päevaks

Mon, 19 Feb 2018 00:16:03 GMT

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 19. veebruar 2018, kell 00:16
2. rida: 2. rida:
   
 
Ajakirja annab neli korda aastas välja [[Raadio 7]].
 
Ajakirja annab neli korda aastas välja [[Raadio 7]].
  +
  +
== Välislingid ==
  +
[http://ajakiristp.ee Veebileht]



Hey, Vern, It's Ernest!

Mon, 19 Feb 2018 00:15:22 GMT

Uus lehekülg: ''''''Hey, Vern, It's Ernest!''''' on Ameerika Ühendriikide situatsioonikomöödia, mille autor on John R. Cherry III. Kategooria:Ameerika Ühend...'

Uus lehekülg

'''''Hey, Vern, It's Ernest!''''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] situatsioonikomöödia, mille autor on [[John R. Cherry III]].

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide joonissarjad]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide telesarjad]]
[[Kategooria:Komöödiasarjad]]



Sõna Tänaseks Päevaks

Mon, 19 Feb 2018 00:14:59 GMT

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 19. veebruar 2018, kell 00:14
1. rida: 1. rida:
 
Sõna tänaseks päevaks on positiivsete elamuste ajakiri.
 
Sõna tänaseks päevaks on positiivsete elamuste ajakiri.
   
Ajakirja annab neli korda aastas välja Raadio 7.
+
Ajakirja annab neli korda aastas välja [[Raadio 7]].



Sõna Tänaseks Päevaks

Mon, 19 Feb 2018 00:14:41 GMT

Uus lehekülg: 'Sõna tänaseks päevaks on positiivsete elamuste ajakiri. Ajakirja annab neli korda aastas välja Raadio 7.'

Uus lehekülg

Sõna tänaseks päevaks on positiivsete elamuste ajakiri.

Ajakirja annab neli korda aastas välja Raadio 7.



Father of the Pride

Mon, 19 Feb 2018 00:14:11 GMT

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 19. veebruar 2018, kell 00:14
1. rida: 1. rida:
'''''Father of the Pride''''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ühendriikide]] [[Animatsioon|animeeritud]] situatsioonikomöödia, mille autor on [[Jeffrey Katzenberg]].
+
'''''Father of the Pride''''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Animatsioon|animeeritud]] situatsioonikomöödia, mille autor on [[Jeffrey Katzenberg]].
   
 
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide joonissarjad]]
 
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide joonissarjad]]