Subscribe: Vikipeedia - Viimased muudatused [et]
http://et.wikipedia.org/w/wiki.phtml?title=Eri:Recentchanges&feed=rss
Added By: Feedage Forager Feedage Grade B rated
Language: Estonian
Tags:
aprill kell  aprill  arutelu  kasutaja  kell eest  kell  oja  redaktsioon redaktsioon  redaktsioon  ref  rida rida  rida  vaadatud ref 
Rate this Feed
Rate this feedRate this feedRate this feedRate this feedRate this feed
Rate this feed 1 starRate this feed 2 starRate this feed 3 starRate this feed 4 starRate this feed 5 star

Comments (0)

Feed Details and Statistics Feed Statistics
Preview: Vikipeedia - Viimased muudatused [et]

Vikipeedia - Viimased muudatused [et]



Jälgi vikisse tehtud viimaseid muudatusi.



Last Build Date: Thu, 27 Apr 2017 00:49:19 GMT

 



Raudteetransport

Thu, 27 Apr 2017 00:44:21 GMT

‎Eelised ja puudused võrreldes teiste transpordiliikidega ←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 27. aprill 2017, kell 00:44 (ei näidata sama kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) 65. rida: 65. rida:   * reisijateveo veeremi kasutus on ebaühtlane, tipptundidel sageli ülekoormatud, kuid muul ajal kas alakoormatud või seisab üldse jõude;   * reisijateveo veeremi kasutus on ebaühtlane, tipptundidel sageli ülekoormatud, kuid muul ajal kas alakoormatud või seisab üldse jõude;   * pikematel ühe rööpapaariga raudteelõikudel on vaja hoolikalt ajastada kiiremate rongide möödasõiduvõimalused ja vastutulijaga kohtumised, mis sunnivad sageli üht rongi teise järel ootama ja piiravad lõigu läbilaskevõimet;   * pikematel ühe rööpapaariga raudteelõikudel on vaja hoolikalt ajastada kiiremate rongide möödasõiduvõimalused ja vastutulijaga kohtumised, mis sunnivad sageli üht rongi teise järel ootama ja piiravad lõigu läbilaskevõimet; − * laadimis- ja komplekteerimistööd kestavad suhteliselt kaua ja sunnivad ootama ka juba laaditud kaubaga vaguneid; + * laadimis- ja komplekteerimistööd kestavad suhteliselt kaua ja sunnivad ootama ka juba laaditud kaubaga vaguneid; − * vagunite sorteerimist tehakse vaid vähestes jaamades, Eestis näiteks ainult Ülemiste jaamas;     * väiksemahuliste, eraisikutele sobivate kaubaveoteenuste puudumine või raske kättesaadavus;[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S096669230200008X Journal of Transport Geography Vol 10 Issue 3, Jan Jacob Trip: "Integration of small freight flows in the intermodal transport system"] Vaadatud 27.04.2017   * väiksemahuliste, eraisikutele sobivate kaubaveoteenuste puudumine või raske kättesaadavus;[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S096669230200008X Journal of Transport Geography Vol 10 Issue 3, Jan Jacob Trip: "Integration of small freight flows in the intermodal transport system"] Vaadatud 27.04.2017   * saab kasutada vaid raudteetaristu olemasolu korral;   * saab kasutada vaid raudteetaristu olemasolu korral;   * suhteliselt lühikese vahekaugusega punktide vahel võib raudteed pidi veokaugus olla kordades pikem veokaugusest maanteed mööda, nt Jõgeva ja Türi vahel on maanteed mööda vahekaugus 72 km, kuid raudteed mööda 248 km;   * suhteliselt lühikese vahekaugusega punktide vahel võib raudteed pidi veokaugus olla kordades pikem veokaugusest maanteed mööda, nt Jõgeva ja Türi vahel on maanteed mööda vahekaugus 72 km, kuid raudteed mööda 248 km; − * saab kasutada kauba liigutamiseks vaid kindlate kommertskasutuseks avatud raudteejaamade vahel, raudtee olemasolu ega isegi raudteejaama olemasolu ei taga kauba laadimisvõimalust; [http://www.evrcargo.ee/Files/SRY_ja_Balti_rdt_kaubajaamade_koodid.doc SRÜ ja Balti riikide kommertsvedudeks avatud kaubajaamad] Vaadatud 25.04.2017 + * saab kasutada kauba liigutamiseks vaid kindlate kommertskasutuseks avatud raudteejaamade vahel, raudtee olemasolu ega isegi raudteejaama olemasolu ei taga kauba laadimisvõimalust, samuti on isegi kaubajaamades teenuste valik väga erinev, mõningaid teenuseid tehakse vaid vähestes kaubajaamades, nt. vagunite sorteerimist tehakse Eestis ainult Ülemiste jaamas; [http://www.evrcargo.ee/Files/SRY_ja_Balti_rdt_kaubajaamade_koodid.doc SRÜ ja Balti riikide kommertsvedudeks avatud kaubajaamad] Vaadatud 25.04.2017   * tundlik ilmastiku ja loodusjõudude suhtes (Suured pakased põhjustavad aeg-ajalt rööpamurde ja kontaktliinirikkeid, tugev härmatis tekitab kontaktliinirikkeid, suured öised lumesajud tekitavad probleeme sajujärgsetele esimestele rongidele, jäätumine võib tak[...]



Egiptus

Thu, 27 Apr 2017 00:11:54 GMT

Maria Ananicheva ? ←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 27. aprill 2017, kell 00:11 344. rida: 344. rida:   {{netiviide | URL = http://www.irrigationmuseum.org/exhibit2.aspx| Pealkiri = "Irrigation Timeline"| Väljaanne = www.irrigationmuseum.org| Kasutatud = 27.12.2012| Keel = inglise k}}   {{netiviide | URL = http://www.irrigationmuseum.org/exhibit2.aspx| Pealkiri = "Irrigation Timeline"| Väljaanne = www.irrigationmuseum.org| Kasutatud = 27.12.2012| Keel = inglise k}}   {{netiviide | URL = http://historylink101.com/lessons/farm-city/egypt1.htm| Pealkiri = "Farming in Egypt"| Väljaanne = historylink101.com| Kasutatud = 27.12.2012| Keel = inglise k}}   {{netiviide | URL = http://historylink101.com/lessons/farm-city/egypt1.htm| Pealkiri = "Farming in Egypt"| Väljaanne = historylink101.com| Kasutatud = 27.12.2012| Keel = inglise k}}Kondratyev, Kirill; Losev, Kim; Ananicheva, Maria; Chesnokova, Irina. (2004) ''Stability of Life on Earth: Principal Subject of Scientific Research in the 21st Century''. Springer Praxis Books / Environmental Sciences, lk 44, ISBN 3540203281. + Kondratyev, Kirill; Losev, Kim; [[Maria Ananicheva|Ananicheva, Maria]]; Chesnokova, Irina. (2004) ''Stability of Life on Earth: Principal Subject of Scientific Research in the 21st Century''. Springer Praxis Books / Environmental Sciences, lk 44, ISBN 3540203281.   {{netiviide | URL = http://www.reshafim.org.il/ad/egypt/timelines/topics/agriculture.htm| Pealkiri = "Agriculture and horticulture in ancient Egypt"| Väljaanne = www.reshafim.org.il| Kasutatud = 27.12.2012| Keel = inglise k}}   {{netiviide | URL = http://www.reshafim.org.il/ad/egypt/timelines/topics/agriculture.htm| Pealkiri = "Agriculture and horticulture in ancient Egypt"| Väljaanne = www.reshafim.org.il| Kasutatud = 27.12.2012| Keel = inglise k}}   {{netiviide | URL = http://english.ahram.org.eg/NewsContent/32/99/53675/Folk/Special-Files/Sufi-orders-and-their-origins.aspx| Pealkiri = "Sufi orders and their origins"| Väljaanne = english.ahram.org.eg| Kasutatud = 03.01.2013| Keel = inglise k}}   {{netiviide | URL = http://english.ahram.org.eg/NewsContent/32/99/53675/Folk/Special-Files/Sufi-orders-and-their-origins.aspx| Pealkiri = "Sufi orders and their origins"| Väljaanne = english.ahram.org.eg| Kasutatud = 03.01.2013| Keel = inglise k}} [...]



Raudteetransport

Thu, 27 Apr 2017 00:07:36 GMT

‎Eelised ja puudused võrreldes teiste transpordiliikidega ←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 27. aprill 2017, kell 00:07 (ei näidata sama kasutaja 2 vahepealset redaktsiooni) 42. rida: 42. rida:   * raudteetransport on kõige ohutum transpordiliik, võrreldes teiste transpordiliikidega toimub raudteedel statistiliselt kõige vähem õnnetusi;   * raudteetransport on kõige ohutum transpordiliik, võrreldes teiste transpordiliikidega toimub raudteedel statistiliselt kõige vähem õnnetusi;   * kaupade osaline suunamine raudteele võimaldab vähendada maanteede liikluskoormust ja suurendada ohutust;   * kaupade osaline suunamine raudteele võimaldab vähendada maanteede liikluskoormust ja suurendada ohutust; − * rööbastransport on lihtsamini täielikult automatiseeritav (juhita rongid). + * rööbastransport on lihtsamini täielikult automatiseeritav (juhita rongid);   + * sobib suurte ja raskete kaupade transportimiseks.       Peamised puudused on järgmised:   Peamised puudused on järgmised:   * kõrged tariifid võrreldes maanteetranspordiga, eriti lühematel kui 1000 km vedudel ja alla 50 tonniste koormate korral; [http://www.evrcargo.ee/Files/Tarif%20%20ETT_01.01.2017.pdf Ühtsed transiittariifid] Vaadatud 25.04.2017[https://eprints.tktk.ee/1127/ Georg Nedelko lõputöö "Ettevõtte logistikakulude vähendamise võimalused maanteevedude asendamisel intermodaalsete veoskeemidega"] Vaadatud 25.04.2017   * kõrged tariifid võrreldes maanteetranspordiga, eriti lühematel kui 1000 km vedudel ja alla 50 tonniste koormate korral; [http://www.evrcargo.ee/Files/Tarif%20%20ETT_01.01.2017.pdf Ühtsed transiittariifid] Vaadatud 25.04.2017[https://eprints.tktk.ee/1127/ Georg Nedelko lõputöö "Ettevõtte logistikakulude vähendamise võimalused maanteevedude asendamisel intermodaalsete veoskeemidega"] Vaadatud 25.04.2017   * veo tellija jaoks ettenägematud ja raskestiplaneeritavad lepingulised trahvid ja lisatasud veotingimustes (sh tellijast sõltumatute asjaolude puhul); [http://www.evrcargo.ee/regulatsioonid-kasutajatele/veotingimused/ EVRCargo veotingimused] Vaadatud 25.04.2017   * veo tellija jaoks ettenägematud ja raskestiplaneeritavad lepingulised trahvid ja lisatasud veotingimustes (sh tellijast sõltumatute asjaolude puhul); [http://www.evrcargo.ee/regulatsioonid-kasutajatele/veotingimused/ EVRCargo veotingimused] Vaadatud 25.04.2017   + * suured kapitalikulud uute liinide rajamisel;   + * suurem monopoliseerumus, vähene konkurents raudteevedajate vahel;   * võimaldab transportida väiksemates kogustes kaupa ja lühema maa taha kui meretranspordiga - suurimad rongikoosseisud jäävad tonnaažilt supertankeritele u 10 korda alla;   * võimaldab transportida väiksemates kogustes kaupa ja lühema maa taha kui meretranspordiga - suurimad rongikoosseisud jäävad tonnaažilt supertankeritele u 10 korda alla; − * vähene paindlikkus – maanteetransport võimaldab kaupa transportida uksest ukseni, raudteetransport aga mitte; + * vähene paindlikkus – maanteetransport võimaldab kaupa transportida uksest ukseni, raudteetransport enamasti aga mitte; − * korduv ümberlaadimine suurendab kauba kahjustumise riski laadimistel; + * veotingimuste jäikus - kliendil on raske erisoovide rahuldamist saavutada, raudteevedaja klienditeenindajal puudub reeglina õigus teha olulisi järeleand[...]



Raho Langsepp

Wed, 26 Apr 2017 23:54:11 GMT

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 26. aprill 2017, kell 23:54 (ei näidata sama kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) 1. rida: 1. rida:   '''Raho Langsepp''' (sündinud [[24. jaanuar]]il [[1968]]) on eesti muusik.   '''Raho Langsepp''' (sündinud [[24. jaanuar]]il [[1968]]) on eesti muusik.     − Ta on tegutsenud muusiku ja muusikaõpetajana. Ta juhatab Tartu ülikooli juures tegutseva varajase ja orientaalse muusika keskust ja selle ansamblit FA Schola. Ta on ka [[Taijiquan|Taij]]i õpetaja.[http://kultuuriaken.tartu.ee/?event=1385065443 Raho Langsepp Hiina võitluskunstist.] + Ta on tegutsenud muusiku ja muusikaõpetajana. Ta juhatab Tartu ülikooli juures tegutseva varajase ja orientaalse muusika keskust ja selle ansamblit FA Schola. Ta on ka [[Taijiquan|Taij]]i õpetaja.[http://kultuuriaken.tartu.ee/?event=1385065443 Raho Langsepp Hiina võitluskunstist.]   +   + Ta on [[Tartu Vanamuusika Festival]]i algataja.       ==Viited==   ==Viited== [...]



Raho Langsepp

Wed, 26 Apr 2017 23:53:05 GMT

Uus lehekülg: ''''Raho Langsepp''' (sündinud 24. jaanuaril 1968) on eesti muusik. Ta on tegutsenud muusiku ja muusikaõpetajana. Ta juhatab Tartu ülikooli juures tegutseva varajase j...'

Uus lehekülg

'''Raho Langsepp''' (sündinud [[24. jaanuar]]il [[1968]]) on eesti muusik.

Ta on tegutsenud muusiku ja muusikaõpetajana. Ta juhatab Tartu ülikooli juures tegutseva varajase ja orientaalse muusika keskust ja selle ansamblit FA Schola. Ta on ka [[Taijiquan|Taij]]i õpetaja.[http://kultuuriaken.tartu.ee/?event=1385065443 Raho Langsepp Hiina võitluskunstist.]

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Langsepp, Raho}}
[[Kategooria:Sündinud 1968]]
[[Kategooria:Eesti muusikud]]



Eesti raudteetransport

Wed, 26 Apr 2017 23:41:46 GMT

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 26. aprill 2017, kell 23:41 1. rida: 1. rida: − [[Pilt:Eesti Raudteed.svg|pisi|400px|Eesti raudteede kaart]] + [[Pilt:Eesti Raudteed.svg|pisi|600px|Eesti raudteede kaart]]       '''Eesti raudteetransport''' on Eesti raudteedel toimiv [[raudteetransport]].   '''Eesti raudteetransport''' on Eesti raudteedel toimiv [[raudteetransport]]. 316. rida: 316. rida:   *[[Elron]]   *[[Elron]]   *[[Eesti Raudteemuuseum]]   *[[Eesti Raudteemuuseum]] − *[[Raudteetransport Lätis]] + *[[raudteetransport Lätis]]       == Viited ==   == Viited == [...]



Raudteetransport

Wed, 26 Apr 2017 23:40:29 GMT

‎Vaata ka ←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 26. aprill 2017, kell 23:40 346. rida: 346. rida:       ==Vaata ka==   ==Vaata ka== − *[[Rahvusvaheline raudteeliin]] + *[[metroode loend]] − *[[Raudteetransport Eestis]] + *[[rahvusvaheline raudteeliin]] − *[[Raudteejaamade loend]] + *[[raudteetransport Eestis]] − *[[Metroode loend]] + *[[raudteejaamade loend]]       == Viited ==   == Viited == [...]



Deniz Yücel

Wed, 26 Apr 2017 23:30:14 GMT

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 26. aprill 2017, kell 23:30 1. rida: 1. rida:   [[pilt:Deniz Yücel.jpg|pisi|Deniz Yücel (2014)]]   [[pilt:Deniz Yücel.jpg|pisi|Deniz Yücel (2014)]]     − '''Deniz Yücel''' ([ˈdenis jyd͡ʒel]; sündinud [[10. september|10. septembril]] [[1973]] [[Flörsheim am Main]]'is [[Saksamaa]]l) on saksa-türgi [[ajakirjanik]] ja [[publitsist]]. Ta oli 2007-2015 [[Die Tageszeitung]]'i toimetaja ning on alates 2015. aastast [[WeltN24]] grupi [[Türgi]] korrespondent. 17. veebruaril 2017 vahistati ta Türgis süüdistatuna terroristliku ühenduse toetamises. + '''Deniz Yücel''' ([ˈdenis jyd͡ʒel]; sündinud [[10. september|10. septembril]] [[1973]] [[Flörsheim am Main]]'is [[Saksamaa]]l) on saksa-türgi [[ajakirjanik]] ja [[publitsist]]. Ta oli 2007-2015 vasakalternatiivse [[Die Tageszeitung]]'i toimetaja ning on alates 2015. aastast [[WeltN24]] grupi [[Türgi]] korrespondent. 17. veebruaril 2017 vahistati ta Türgis süüdistatuna terroristliku ühenduse toetamises.       == Teosed ==   == Teosed == [...]



Arutelu:Raudteetransport

Wed, 26 Apr 2017 23:28:59 GMT

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 26. aprill 2017, kell 23:28 100. rida: 100. rida:   :: Peale selle, on tarvis konkreetseid viiteid allikatele, mis eeliseid ja puudusi välja toovad. Muidu jääb see originaaluurimuseks. Ma ei pea silmas seda, et üks inimene peaks kõike seda tegema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. aprill 2017, kell 00:18 (EEST)   :: Peale selle, on tarvis konkreetseid viiteid allikatele, mis eeliseid ja puudusi välja toovad. Muidu jääb see originaaluurimuseks. Ma ei pea silmas seda, et üks inimene peaks kõike seda tegema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. aprill 2017, kell 00:18 (EEST)   ::: Viiteid püüan siia jõudumööda lisada. Artiklil on juba ligi 80 viidet. Varsti on viidete loetelu artiklist endast pikem... Aga võrdlusest: inglisvikis on näiteks artikkel "Environmental impact of transport" https://en.wikipedia.org/wiki/Environmental_impact_of_transport mille eesti analoog sobiks selliseks teemakäsitluseks paremini. Muide, kui jutt on neutraalsusest, siis selle inglisviki andmetel on heitmetasemed sellised: Truck - 0.1693 kg of CO2 per Ton-Mile, Train - 0.1048 kg of CO2 per Ton-Mile, ehk vahe on 1,6 kordne. Suure neutraalsuse eest võitleja hinnangul aga oli korduvat taastamist vajav väide 5 kordsest erinevusest, millele ma pole siiani leidnud ühtki kinnitust.--[[Eri:Kaastöö/90.191.199.140|90.191.199.140]] 27. aprill 2017, kell 01:38 (EEST)   ::: Viiteid püüan siia jõudumööda lisada. Artiklil on juba ligi 80 viidet. Varsti on viidete loetelu artiklist endast pikem... Aga võrdlusest: inglisvikis on näiteks artikkel "Environmental impact of transport" https://en.wikipedia.org/wiki/Environmental_impact_of_transport mille eesti analoog sobiks selliseks teemakäsitluseks paremini. Muide, kui jutt on neutraalsusest, siis selle inglisviki andmetel on heitmetasemed sellised: Truck - 0.1693 kg of CO2 per Ton-Mile, Train - 0.1048 kg of CO2 per Ton-Mile, ehk vahe on 1,6 kordne. Suure neutraalsuse eest võitleja hinnangul aga oli korduvat taastamist vajav väide 5 kordsest erinevusest, millele ma pole siiani leidnud ühtki kinnitust.--[[Eri:Kaastöö/90.191.199.140|90.191.199.140]] 27. aprill 2017, kell 01:38 (EEST)   +   + Punkti "raudteetransport põhjustab sageli raudtee läheduses üsna tugevat maapinna vibreerimist, mis võib häirida raudtee läheduses elavaid inimesi ja kahjustada naabruse ehitisi, eriti enne raudtee rajamist püstitatud ajaloolisi hooneid" viiteks on pandud Postimehe uudis, mis räägib ühe konkreetse müratõkkeseina rajamisest. Artiklis pole kuskil öeldud "põhjustab sageli ja üsna tugevat vibreerimist" ega muud.   + Punkti "veo tellija jaoks ettenägematud ja raskestiplaneeritavad lepingulised trahvid ja lisatasud veotingimustes (sh tellijast sõltumatute asjaolude puhul)" viiteks on EVR Cargo veotingimuste lehekülg, kus ei ole midagi sellist öeldud, mis punkti sõnastuses on. Teisisõnu: olemasolevad viited tuleks kõik kriitiliselt üle vaadata, praegu paistab asi väga originaaluurimuse moodi. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] 27. aprill 2017, kell 02:28 (EEST) [...]



Kasutaja:Krimah/Optsioon

Wed, 26 Apr 2017 23:10:06 GMT

‎Optsioonidega seotud riskid ←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 26. aprill 2017, kell 23:10 41. rida: 41. rida:       == Optsioonide liigid ==   == Optsioonide liigid == − Optsioone on mitmeid erinevaid tüüpe. Kõige tavalisemalt räägitakse '''ameerika''' ja '''euroopa''' '''tüüpi''' optsioonidest. Ameerika tüüpi optsioonid on sellised optsioonid, mida saab realiseerida kuni aegumiskuupäevani. Euroopa tüüpi optsioone saab realiseerida ainult aegumiskuupäeval. Lisaks ameerika ja euroopa tüüpi optsioonidele leiduvad ka '''aasia''' '''tüüpi''' optsioonid, kust saadav kasum, ei sõltu mitte alusvara väärtusest aegumiskuupäeval, vaid alusvara keskmisest väärtusest mingil perioodil optsiooni kestuse jooksul. Kusjuures alusvara keskmist väärtust on võimalik leida mitmel erineval viisil, näiteks leides hinna [[Aritmeetiline keskmine|aritmeetilise]] või [[Geomeetriline keskmine|geomeetrilise keskmise]] väärtuse. See, millist valemit kasutatake, täpsustatakse optsioonilepingus. Aasia tüüpi optsioonidega on sarnased '''tagasivaatega optsioonid''', kus saadav kasum sõltub alusvara maksimaalsest või minimaalsest saavutatud hinnast optsioonilepingu kestuse perioodil. + Optsioone on mitmeid erinevaid tüüpe. Kõige tavalisemalt räägitakse '''ameerika''' ja '''euroopa''' '''tüüpi''' optsioonidest. Ameerika tüüpi optsioonid on sellised optsioonid, mida saab realiseerida kuni aegumiskuupäevani. Euroopa tüüpi optsioone saab realiseerida ainult aegumiskuupäeval. Lisaks ameerika ja euroopa tüüpi optsioonidele leiduvad ka '''aasia''' '''tüüpi''' optsioonid, kust saadav kasum, ei sõltu mitte alusvara väärtusest aegumiskuupäeval, vaid alusvara keskmisest väärtusest mingil perioodil optsiooni kestuse jooksul. Kusjuures alusvara keskmist väärtust on võimalik leida mitmel erineval viisil, näiteks leides hinna [[Aritmeetiline keskmine|aritmeetilise]] või [[Geomeetriline keskmine|geomeetrilise keskmise]] väärtuse. See, millist valemit kasutatake, täpsustatakse optsioonilepingus. Aasia tüüpi optsioonidega on sarnased '''tagasivaatega optsioonid''', kus saadav kasum sõltub alusvara maksimaalsest või minimaalsest saavutatud hinnast optsioonilepingu kestuse perioodil. Ameerika tüüpi optsioonidega sarnanevad veel '''bermuuda tüüpi optsioonid'''. Kui ameerika tüüpi optsioone saab täita suvalisel ajal enne aegumiskuupäeva, siis bermuuda tüüpi optsioone saab täita enne aegumiskuupäeva ainult mingitel kindlaks määratud kuupäevadel.       Optsioone võib liigitada ka selle järgi, kas tegemist on ühe, või mitme alusvaraga optsiooniga. Optsiooni, millel on kaks või enam alusvara, kusjuures need alusvarad on sama tüüpi, nimetatakse '''korvoptsiooniks'''. Korvoptsioonide alamliigiks on veel '''vikerkaaroptsioonid''', mis on sellised mitme alusvaraga optsioonid, kust kasumi teenimiseks peavad kõikide alusvarade hinnad liikuma soovitud suunas.   Optsioone võib liigitada ka selle järgi, kas tegemist on ühe, või mitme alusvaraga optsiooniga. Optsiooni, millel on kaks või enam alusvara, kusjuures need alusvarad on sama tüüpi, nimetatakse '''korvoptsiooniks'''. Korvoptsioonide alamliigiks on veel '''vikerkaaroptsioonid''', mis on sellised mitme alusvaraga optsioonid, kust kasumi teenimiseks peavad kõikide alusvarade hinnad liikuma soovitud suunas. 56. rida: 56. rida:   '''Tulevikus alustatav optsioonid''', kus strike ei määrata mitte optsioonilepingu sõlmimise hetkel, vaid hoopis mingil momendil tulevikus.   '''Tulevikus alustatav optsioonid''', kus strike ei määrata mitte optsioonilepingu sõlmimise hetkel, vaid hoopis mingil momendil tulevikus.   [...]



Lionel Messi

Wed, 26 Apr 2017 23:06:00 GMT

‎Klubikarjäär ←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 26. aprill 2017, kell 23:06 (ei näidata sama kasutaja 4 vahepealset redaktsiooni) 53. rida: 53. rida:       === Varajased aastad ===   === Varajased aastad === − [[Pilt:Leo messi barce 2005.jpg|vasakul|Messi [[Málaga CF|Málaga]] vastu 2005. aastal|pisi]] +   Messi alustas oma klubikarjääri kodumaal klubis [[Newell's Old Boys]].   Messi alustas oma klubikarjääri kodumaal klubis [[Newell's Old Boys]].     61. rida: 61. rida:       ;2004–05   ;2004–05   + [[Pilt:Leo messi barce 2005.jpg|vasakul|Messi [[Málaga CF|Málaga]] vastu 2005. aastal|pisi]]   Klubi põhirivistuses debüteeris Messi 16. oktoobril [[RCD Espanyol|Espanyoli]] vastu. Oma esimese värava lõi ta 1. mail mängus [[Albacete Balompié|Albacetega]].   Klubi põhirivistuses debüteeris Messi 16. oktoobril [[RCD Espanyol|Espanyoli]] vastu. Oma esimese värava lõi ta 1. mail mängus [[Albacete Balompié|Albacetega]].     71. rida: 72. rida:   Järgmised kaks hooaega olid Messile vigastusterohked. 2006–07 hooajal lõi ta 19-aastasena oma karjääri esimese [[Kübaratrikk|kübaratriki]] mängus [[Madridi Real]]iga, kohtumine lõppes 3:3.   Järgmised kaks hooaega olid Messile vigastusterohked. 2006–07 hooajal lõi ta 19-aastasena oma karjääri esimese [[Kübaratrikk|kübaratriki]] mängus [[Madridi Real]]iga, kohtumine lõppes 3:3.     − 2007. aasta detsembris jäi ta Euroopa aasta jalgpalluri valimistel kolmandale kohale ning nimetati aasta teiseks [[Aasta parim jalgpallur|parimaks jalgpalluriks]] [[Brasiilia]] jalgpalluri [[Kaká]] järel. + 2007. aasta detsembris jäi ta Euroopa aasta jalgpalluri valimisel kolmandale kohale ning nimetati 2008. aasta jaanuaris maailma teiseks [[Aasta parim jalgpallur|parimaks jalgpalluriks]] [[Brasiilia]] jalgpalluri [[Kaká]] järel.       === 2008–2012 ===   === 2008–2012 === 78. rida: 79. rida:   2008–09 hooajal aitas ta Barcelonal võita nii [[La Liga]], [[Copa del Rey]] kui ka [[Meistrite Liiga]].   2008–09 hooajal aitas ta Barcelonal võita nii [[La Liga]], [[Copa del Rey]] kui ka [[Meistrite Liiga]].     − 2008. aassta detsembris jäi Messi Euroopa aasta jalgpalluri valimistel [[Cristiano Ronaldo]] järel teisele kohale. + 2008. aassta detsembris jäi Messi Euroopa aasta jalgpalluri valimisel [[Cristiano Ronaldo]] järel teisele kohale.       Messi lõi kaks väravat ja andis ühe väravasöödu, kui [[Kataloonia]] klubi alistas Hispaania liigas Madridi Reali võõrsil 2:6.   Messi lõi kaks väravat ja andis ühe väravasöödu, kui [[Kataloonia]] klubi alistas Hispaania liigas Madridi Reali võõrsil 2:6. 92. rida: 93. rida:       ;2010–11   ;2010–11 − [[Pilt:Messi arms.jpg|pisi|Messi 2010−11 hooajal|339x339px]]2010–11 hooajal võideti uuesti La Liga ja Meistrite Liiga. + [[Pilt:Messi arms.jpg|pisi|Messi 2010−11 hooajal|339x339px]]   + 2010–11 hooajal võideti uuesti La Liga ja Meistrite Liiga.     − 2011. aasta jaanuaris võitis Messi oma karjääri teise [[FIFA Ballon d'Or|Ballon d'Ori]] (Aasta jalgpalluri auhind). + 2011. aasta jaanuaris võitis Messi oma karjääri teise [[FIFA Ballon d'Or|Ballon d'Or]]'i (Aasta jalgpalluri auhind).   [...]



Arutelu:Raudteetransport

Wed, 26 Apr 2017 22:53:34 GMT

‎Puudused võrreldes teiste transpordiliikidega ←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 26. aprill 2017, kell 22:53 (ei näidata sama kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) 99. rida: 99. rida:   :: No ma ei tea. Selleks et öelda midagi põhjendatut puuduste ja eeliste kohta, on võrdlust minu meelest tarvis. Iseasi, et jutt võiks tõesti mõnes teises artiklis põhjalikum olla.   :: No ma ei tea. Selleks et öelda midagi põhjendatut puuduste ja eeliste kohta, on võrdlust minu meelest tarvis. Iseasi, et jutt võiks tõesti mõnes teises artiklis põhjalikum olla.   :: Peale selle, on tarvis konkreetseid viiteid allikatele, mis eeliseid ja puudusi välja toovad. Muidu jääb see originaaluurimuseks. Ma ei pea silmas seda, et üks inimene peaks kõike seda tegema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. aprill 2017, kell 00:18 (EEST)   :: Peale selle, on tarvis konkreetseid viiteid allikatele, mis eeliseid ja puudusi välja toovad. Muidu jääb see originaaluurimuseks. Ma ei pea silmas seda, et üks inimene peaks kõike seda tegema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. aprill 2017, kell 00:18 (EEST)   + ::: Viiteid püüan siia jõudumööda lisada. Artiklil on juba ligi 80 viidet. Varsti on viidete loetelu artiklist endast pikem... Aga võrdlusest: inglisvikis on näiteks artikkel "Environmental impact of transport" https://en.wikipedia.org/wiki/Environmental_impact_of_transport mille eesti analoog sobiks selliseks teemakäsitluseks paremini. Muide, kui jutt on neutraalsusest, siis selle inglisviki andmetel on heitmetasemed sellised: Truck - 0.1693 kg of CO2 per Ton-Mile, Train - 0.1048 kg of CO2 per Ton-Mile, ehk vahe on 1,6 kordne. Suure neutraalsuse eest võitleja hinnangul aga oli korduvat taastamist vajav väide 5 kordsest erinevusest, millele ma pole siiani leidnud ühtki kinnitust.--[[Eri:Kaastöö/90.191.199.140|90.191.199.140]] 27. aprill 2017, kell 01:38 (EEST) [...]



Pärismaine elustik

Wed, 26 Apr 2017 22:36:22 GMT

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 26. aprill 2017, kell 22:36 1. rida: 1. rida: − '''Pärismaine elustik''' on mingi ala kohalik ehk '''indigeenne''' [[elustik]]. Sellesse kuuluvad [[liik (bioloogia)|liigid]], mis on saanud selle ala oma elupaigaks ilma tehislike protsesside ehk inimese otsese kaasabita. Pärismaise elustiku hulka ei loeta [[kultuurtaimed|kultuurtaimi]] ja [[koduloom]]i ega teisi [[võõrliik]]e. + '''Pärismaine elustik''' on mingi ala kohalik ehk põline ehk '''indigeenne''' [[elustik]]. Sellesse kuuluvad [[liik (bioloogia)|liigid]], mis on saanud selle ala oma elupaigaks ilma tehislike protsesside ehk inimese otsese kaasabita. Pärismaise elustiku hulka ei loeta [[kultuurtaimed|kultuurtaimi]] ja [[koduloom]]i ega teisi [[võõrliik]]e.       Näiteks Eesti pärismaises [[floora]]s on ligikaudu 1400 taimeliiki. Lisaks neile kasvab Eestis aga 21. sajandi algul ligikaudu 6000 liiki võõrliike (peamiselt [[ilutaim]]i, kuid ka [[tulnuktaim]]i).[[Merle Ööpik|Ööpik, Merle]]; [[Toomas Kukk|Kukk, Toomas]]; [[Kalevi Kull|Kull, Kalevi]]; [[Tiiu Kull|Kull, Tiiu]] 2008. The importance of human mediation in species establishment: Analysis of the alien flora of Estonia. ''Boreal Environment Research'' 13: 53–67.   Näiteks Eesti pärismaises [[floora]]s on ligikaudu 1400 taimeliiki. Lisaks neile kasvab Eestis aga 21. sajandi algul ligikaudu 6000 liiki võõrliike (peamiselt [[ilutaim]]i, kuid ka [[tulnuktaim]]i).[[Merle Ööpik|Ööpik, Merle]]; [[Toomas Kukk|Kukk, Toomas]]; [[Kalevi Kull|Kull, Kalevi]]; [[Tiiu Kull|Kull, Tiiu]] 2008. The importance of human mediation in species establishment: Analysis of the alien flora of Estonia. ''Boreal Environment Research'' 13: 53–67. [...]



Arutelu:Kooseluseadus

Wed, 26 Apr 2017 22:33:52 GMT

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 26. aprill 2017, kell 22:33 12. rida: 12. rida:       :No antud näite varal on küsimus mõistetavam. -[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] ([[Kasutaja arutelu:Mardus|arutelu]]) 13. oktoober 2014, kell 23:16 (EEST)   :No antud näite varal on küsimus mõistetavam. -[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] ([[Kasutaja arutelu:Mardus|arutelu]]) 13. oktoober 2014, kell 23:16 (EEST) − ---- + == Keeletoimetamisest ==   "samuti on see esimene niisugune seadus endise NSV Liidu liiduvabariikide seas" Kas nüüd siis püütakse tagantjärele Eesti annekteerimist N. Liidu koosseisu legaalseks muuta? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 13. oktoober 2014, kell 14:13 (EEST)   "samuti on see esimene niisugune seadus endise NSV Liidu liiduvabariikide seas" Kas nüüd siis püütakse tagantjärele Eesti annekteerimist N. Liidu koosseisu legaalseks muuta? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 13. oktoober 2014, kell 14:13 (EEST)   :Siin saab pisut kohendada küll. -[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] ([[Kasutaja arutelu:Mardus|arutelu]]) 13. oktoober 2014, kell 23:16 (EEST)   :Siin saab pisut kohendada küll. -[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] ([[Kasutaja arutelu:Mardus|arutelu]]) 13. oktoober 2014, kell 23:16 (EEST) 26. rida: 26. rida:   :: See ei ole parem. Esiteks, ei saa kuuluda endise riigi koosseisu. Teiseks, Eesti Vabariik pole kuulunud NSV Liidu koosseisu. Võib-olla "endise NSV Liidu territooriumi riikide seas". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. oktoober 2014, kell 09:41 (EEST)   :: See ei ole parem. Esiteks, ei saa kuuluda endise riigi koosseisu. Teiseks, Eesti Vabariik pole kuulunud NSV Liidu koosseisu. Võib-olla "endise NSV Liidu territooriumi riikide seas". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. oktoober 2014, kell 09:41 (EEST)   :::Ei saa eitada, et Eesti oli NSV Liidu vallutatud alade seas ning olid olemas ka riigitaolised moodustised, mille olemasolu ja eluoluga praeguse Eesti tegemisi võrreldakse. Teisalt tuleb silmas pidada riiklikku järjepidevust... -[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] ([[Kasutaja arutelu:Mardus|arutelu]]) 14. oktoober 2014, kell 10:59 (EEST)   :::Ei saa eitada, et Eesti oli NSV Liidu vallutatud alade seas ning olid olemas ka riigitaolised moodustised, mille olemasolu ja eluoluga praeguse Eesti tegemisi võrreldakse. Teisalt tuleb silmas pidada riiklikku järjepidevust... -[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] ([[Kasutaja arutelu:Mardus|arutelu]]) 14. oktoober 2014, kell 10:59 (EEST)   +   + Ma saan aru, et millegi tegemine esimest korda on tähelepanuväärne (esimene auto, esimene (nuti)telefon, esimest korda Kuu pinnal, esimest korda anda naistele valimisõigus), aga konkreetsel juhul ma vist jätaksin selle aspekti, et endise NSV Liidu territooriumil saab LGBT kogukond seaduse tasandil oma kooselu reguleeritud, rõhutamata. Aga kui tingimata kirjutada, siis ma jätaksin sõna riik lausungist kõrvale. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 27. aprill 2017, kell 01:32 (EEST).   ----   ----   "Seaduseelnõu pooldajad said ka tapmisähvardusi." Konkreetsemalt võiks kirjutada. Kes sai tapmisähvardusi? Kui tõsiseltvõetavad need olid? Ja kirjutada tuleks ka sellest, et homoaktivistid ähvardasid arveid õiendada Igor Gräziniga. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 17. november 2014, kell 13:42 (EET)   "Seaduseelnõu pooldajad s[...]



Raudteetransport

Wed, 26 Apr 2017 22:29:34 GMT

‎Eelised ja puudused võrreldes teiste transpordiliikidega ←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 26. aprill 2017, kell 22:29 64. rida: 64. rida:   * väiksemahuliste, eraisikutele sobivate kaubaveoteenuste puudumine või raske kättesaadavus;[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S096669230200008X Journal of Transport Geography Vol 10 Issue 3, Jan Jacob Trip: "Integration of small freight flows in the intermodal transport system"] Vaadatud 27.04.2017   * väiksemahuliste, eraisikutele sobivate kaubaveoteenuste puudumine või raske kättesaadavus;[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S096669230200008X Journal of Transport Geography Vol 10 Issue 3, Jan Jacob Trip: "Integration of small freight flows in the intermodal transport system"] Vaadatud 27.04.2017   * saab kasutada vaid raudteetaristu olemasolu korral;   * saab kasutada vaid raudteetaristu olemasolu korral; − * suhteliselt lühikese vahekaugusega punktide vahel võib raudteed pidi veokaugus olla kordades pikem veokaugusest maanteed mööda, nt Jõgeva ja Türi vahel on maanteed mööda vahekaugus 72 km, kuid raudteed mööda 248 km; + * suhteliselt lühikese vahekaugusega punktide vahel võib raudteed pidi veokaugus olla kordades pikem veokaugusest maanteed mööda, nt Jõgeva ja Türi vahel on maanteed mööda vahekaugus 72 km, kuid raudteed mööda 248 km;   * saab kasutada kauba liigutamiseks vaid kindlate kommertskasutuseks avatud raudteejaamade vahel, raudtee olemasolu ega isegi raudteejaama olemasolu ei taga kauba laadimisvõimalust; [http://www.evrcargo.ee/Files/SRY_ja_Balti_rdt_kaubajaamade_koodid.doc SRÜ ja Balti riikide kommertsvedudeks avatud kaubajaamad] Vaadatud 25.04.2017   * saab kasutada kauba liigutamiseks vaid kindlate kommertskasutuseks avatud raudteejaamade vahel, raudtee olemasolu ega isegi raudteejaama olemasolu ei taga kauba laadimisvõimalust; [http://www.evrcargo.ee/Files/SRY_ja_Balti_rdt_kaubajaamade_koodid.doc SRÜ ja Balti riikide kommertsvedudeks avatud kaubajaamad] Vaadatud 25.04.2017   * tundlik ilmastiku ja loodusjõudude suhtes (Suured pakased põhjustavad aeg-ajalt rööpamurde ja kontaktliinirikkeid, tugev härmatis tekitab kontaktliinirikkeid, suured öised lumesajud tekitavad probleeme sajujärgsetele esimestele rongidele, jäätumine võib takistada pöörangute tööd, tugevad tormid tekitavad kontaktliinirikkeid ja võivad murda raudteele puid, tugev udu või vihmasadu võib halvendada nähtavust ja suurendada kokkupõrkeriski, pikaaegsed kuumad ilmad võivad põhjustada rööbaste kõverdumist soojuspaisumise tõttu. Mujal maailmas ohustavad raudteid ka laviinid, rusuvoolud, maalihked, tulvaveed, tsunamid, maavärinad, vulkaaniline aktiivsus, jt loodusjõud); [http://abstracts.aetransport.org/paper/download/id/3966 Johanna Ludvigsen, Ronny Klæboe: "Extreme Weather Impacts on Freight Railways in Europe"] Vaadatud 25.04.2017[http://epl.delfi.ee/news/eesti/roopamurd-peatas-tartu-ja-tallinna-vahelise-rongiliikluse?id=51291849 13.02.2011 Eesti Päevaleht "Rööpamurd peatas Tartu ja Tallinna vahelise rongiliikluse"] Vaadatud 27.04.2017[http://tarbija24.postimees.ee/2974759/elron-sarnaseid-probleeme-oli-ka-vanade-rongidega 31.10.2014 Postimees Tarbija24 "Elron: sarnaseid probleeme oli ka vanade rongidega"] Vaadatud 27.04.2017 Prantsusmaa TOP 10 2017. aasta singlite edetabel

Wed, 26 Apr 2017 22:14:51 GMT

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 26. aprill 2017, kell 22:14
1. rida: 1. rida:
  +
{{kustutada|sisu ei vasta pealkirjale ja selline sisu ei ole arusaadav}}
 
{{toimeta}}
 
{{toimeta}}
 
'''Prantsusmaa TOP 10 2017. aasta singlite edetabel'''
 
'''Prantsusmaa TOP 10 2017. aasta singlite edetabel'''



Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei

Wed, 26 Apr 2017 22:13:02 GMT

‎ISTP II Riigikogus ←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 26. aprill 2017, kell 22:13 (ei näidata sama kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) 33. rida: 33. rida:       ==ISTP II Riigikogus==   ==ISTP II Riigikogus== − [[II Riigikogu valimised|II Riigikogu valimistel]] [[1923]]. aastal sai Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 21704 häält ehk 4,7 protsenti hääletest ja 5 kohta [[II Riigikogu]]s. + [[II Riigikogu valimised|II Riigikogu valimistel]] [[1923]]. aastal sai Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 21 704 häält ehk 4,7% häältest ja 5 kohta [[II Riigikogu]]s.       ==Partei likvideerumine==   ==Partei likvideerumine== [...]



Eesti raudteetransport

Wed, 26 Apr 2017 22:08:10 GMT

‎Raudtee Eesti taasiseseisvumise järel: toim ←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 26. aprill 2017, kell 22:08 226. rida: 226. rida:   30. jaanuaril 1997 asutati riigiettevõte Edelaraudtee AS, mis võttis üle diiselreisirongiliikluse korraldamise Tallinnast Pärnu, Viljandi, Narva, Tartu, Valga ja Orava suunal.   30. jaanuaril 1997 asutati riigiettevõte Edelaraudtee AS, mis võttis üle diiselreisirongiliikluse korraldamise Tallinnast Pärnu, Viljandi, Narva, Tartu, Valga ja Orava suunal.     − 03.10.1997 asutati AS Eesti Raudtee, mis jätkas Eesti Raudtee äritegevustega. + 3. oktoobril 1997 asutati AS Eesti Raudtee, mis jätkas Eesti Raudtee äritegevustega.     − 12. novembril 1997 erastati Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee Aarne Taalile. + 12. novembril 1997 erastati Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee Aarne Taalile. 1. mail 1998 alustas Riisipere–Haapsalu–Rohuküla linil tegevust OÜ Haapsalu Raudtee.[http://www.tehnikamaailm.ee/seal-kus-rongid-enam-ei-soida/ Seal, kus rongid enam ei sõida] [[Tehnikamaailm]], 30. september 2010 (Vaadatud 27.4.2017) −   − 1. mail 1998 alustas Riisipere–Haapsalu–Rohuküla linil tegevust OÜ Haapsalu Raudtee.[http://www.tehnikamaailm.ee/seal-kus-rongid-enam-ei-soida/   − 30.09.2010 TehnikaMaailm "Seal, kus rongid enam ei sõida"] Vaadatud 25.04.2017         22. detsembril 1998 asutati riigiettevõte Elektriraudtee AS, mis võttis üle elektrirongiliikluse korraldamise.   22. detsembril 1998 asutati riigiettevõte Elektriraudtee AS, mis võttis üle elektrirongiliikluse korraldamise.     − 2000. aastal suleti Pärnu ja Mõisaküla vaheline raudteelõik ka kaubarongidele. Peatselt võeti Läti poolel rööpad üles ja varasem raudteeühendus Mõisaküla ja Riia vahel katkes. + 2000. aastal suleti Pärnu ja Mõisaküla vaheline raudteelõik ka kaubarongidele. Peatselt võeti Läti poolel rööpad üles ning varasem raudteeühendus Mõisaküla ja Riia vahel katkes.     − 29.11.2000 Edelaraudtee AS erastati, koos Tallinnast Lelleni ja sealt Pärnusse (ja Mõisakülla) ja Viljandisse suunduvate raudteeharudega. + 29. novembril 2000 erastati Edelaraudtee AS koos Tallinnast Lelleni ja sealt Pärnusse (ja Mõisakülla) ja Viljandisse suunduvate raudteeharudega.     − 4. märtsist 2001 lõpetas Edelaraudtee AS reisijateveo Narva suunal, samuti Kagu-Eestis, Tartu-Jõgeva liinil, ning vähendas reise Tallinn-Tartu suunal, kuna Teede- ja Sideministeeriumi korraldatud reisijateveokonkurss Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva liinidele kukkus läbi. Teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni korraldusel püüti raudtee reisijateveo katkemise kompenseerimiseks talvistes tingimustes parandada külateede olukorda Põlvamaal, Võrumaal ja Valgamaal, võimaldamaks ronge asendada bussiliiklusega. Lumerikka ja tuisuse talve tõttu sai selline teedeehitus omamoodi raudteevastase tegevuse sümboliks. [http://arileht.delfi.ee/news/uudised/jurgensoni-tee-ehitus-kukkus-labi?id=1720500 06.07.2001 Delfi Ärileht "Jürgensoni tee-ehitus kukkus läbi"] Vaadatud 26.04.2017[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/valgalased-lapivad-talvel-teed?id=1248978 27.02.2001 Delfi "Valgalased lapivad talvel teed"] Vaada[...]



Raudteetransport

Wed, 26 Apr 2017 22:03:23 GMT

‎Eelised ja puudused võrreldes teiste transpordiliikidega ←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 26. aprill 2017, kell 22:03 62. rida: 62. rida:   * laadimis- ja komplekteerimistööd kestavad suhteliselt kaua ja sunnivad ootama ka juba laaditud kaubaga vaguneid;   * laadimis- ja komplekteerimistööd kestavad suhteliselt kaua ja sunnivad ootama ka juba laaditud kaubaga vaguneid;   * vagunite sorteerimist tehakse vaid vähestes jaamades, Eestis näiteks ainult Ülemiste jaamas;   * vagunite sorteerimist tehakse vaid vähestes jaamades, Eestis näiteks ainult Ülemiste jaamas; − * väiksemahuliste, eraisikutele sobivate kaubaveoteenuste puudumine või raske kättesaadavus; + * väiksemahuliste, eraisikutele sobivate kaubaveoteenuste puudumine või raske kättesaadavus;[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S096669230200008X Journal of Transport Geography Vol 10 Issue 3, Jan Jacob Trip: "Integration of small freight flows in the intermodal transport system"] Vaadatud 27.04.2017   * saab kasutada vaid raudteetaristu olemasolu korral;   * saab kasutada vaid raudteetaristu olemasolu korral;   * suhteliselt lühikese vahekaugusega punktide vahel võib raudteed pidi veokaugus olla kordades pikem veokaugusest maanteed mööda, nt Jõgeva ja Türi vahel on maanteed mööda vahekaugus 72 km, kuid raudteed mööda 248 km;   * suhteliselt lühikese vahekaugusega punktide vahel võib raudteed pidi veokaugus olla kordades pikem veokaugusest maanteed mööda, nt Jõgeva ja Türi vahel on maanteed mööda vahekaugus 72 km, kuid raudteed mööda 248 km; [...]



Vikipeedia:Üldine arutelu

Wed, 26 Apr 2017 21:54:02 GMT

Toimetamismallid

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 26. aprill 2017, kell 21:54
922. rida: 922. rida:
 
Kuhu on kadunud redigeerimisakna alt toimetamise mallid? Seal võiks olla ka oodake- ja pooleli-mall. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. aprill 2017, kell 00:24 (EEST)
 
Kuhu on kadunud redigeerimisakna alt toimetamise mallid? Seal võiks olla ka oodake- ja pooleli-mall. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. aprill 2017, kell 00:24 (EEST)
 
: Minu teada pole need kuskile kadunud. Vaatasin just hetk tagasi – kõik on ilusti alles. Pooleli-mall teiste seas. Oodake-mall pole vist kunagi seal redigeerimisakna all asunud. Selle võib lisada. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] 27. aprill 2017, kell 00:41 (EEST)
 
: Minu teada pole need kuskile kadunud. Vaatasin just hetk tagasi – kõik on ilusti alles. Pooleli-mall teiste seas. Oodake-mall pole vist kunagi seal redigeerimisakna all asunud. Selle võib lisada. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] 27. aprill 2017, kell 00:41 (EEST)
  +
: Võib-olla on asi selles, et vaatasid redigeerimisakent mujal kui artiklinimeruumis. Toimetusmallide olemasolu aknas sõltub nimeruumist. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] 27. aprill 2017, kell 00:53 (EEST)



Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei

Wed, 26 Apr 2017 21:52:58 GMT

Eesti keeles ei panda järguühikute klasside vahele komasid. ←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 26. aprill 2017, kell 21:52 33. rida: 33. rida:       ==ISTP II Riigikogus==   ==ISTP II Riigikogus== − [[II Riigikogu valimised|II Riigikogu valimistel]] [[1923]]. aastal sai Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 21,704 häält ehk 4,7 protsenti hääletest ja 5 kohta [[II Riigikogu]]s. + [[II Riigikogu valimised|II Riigikogu valimistel]] [[1923]]. aastal sai Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 21704 häält ehk 4,7 protsenti hääletest ja 5 kohta [[II Riigikogu]]s.       ==Partei likvideerumine==   ==Partei likvideerumine== [...]



Raudteetransport

Wed, 26 Apr 2017 21:49:59 GMT

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 26. aprill 2017, kell 21:49 (ei näidata sama kasutaja 2 vahepealset redaktsiooni) 66. rida: 66. rida:   * suhteliselt lühikese vahekaugusega punktide vahel võib raudteed pidi veokaugus olla kordades pikem veokaugusest maanteed mööda, nt Jõgeva ja Türi vahel on maanteed mööda vahekaugus 72 km, kuid raudteed mööda 248 km;   * suhteliselt lühikese vahekaugusega punktide vahel võib raudteed pidi veokaugus olla kordades pikem veokaugusest maanteed mööda, nt Jõgeva ja Türi vahel on maanteed mööda vahekaugus 72 km, kuid raudteed mööda 248 km;   * saab kasutada kauba liigutamiseks vaid kindlate kommertskasutuseks avatud raudteejaamade vahel, raudtee olemasolu ega isegi raudteejaama olemasolu ei taga kauba laadimisvõimalust; [http://www.evrcargo.ee/Files/SRY_ja_Balti_rdt_kaubajaamade_koodid.doc SRÜ ja Balti riikide kommertsvedudeks avatud kaubajaamad] Vaadatud 25.04.2017   * saab kasutada kauba liigutamiseks vaid kindlate kommertskasutuseks avatud raudteejaamade vahel, raudtee olemasolu ega isegi raudteejaama olemasolu ei taga kauba laadimisvõimalust; [http://www.evrcargo.ee/Files/SRY_ja_Balti_rdt_kaubajaamade_koodid.doc SRÜ ja Balti riikide kommertsvedudeks avatud kaubajaamad] Vaadatud 25.04.2017 − * tundlik ilmastiku ja loodusjõudude suhtes (Suured pakased põhjustavad aeg-ajalt rööpamurde ja kontaktliinirikkeid, tugev härmatis tekitab kontaktliinirikkeid, suured öised lumesajud tekitavad probleeme sajujärgsetele esimestele rongidele, jäätumine võib takistada pöörangute tööd, tugevad tormid tekitavad kontaktliinirikkeid ja võivad murda raudteele puid, tugev udu või vihmasadu võib halvendada nähtavust ja suurendada kokkupõrkeriski, pikaaegsed kuumad ilmad võivad põhjustada rööbaste kõverdumist soojuspaisumise tõttu. Mujal maailmas ohustavad raudteid ka laviinid, rusuvoolud, maalihked, tulvaveed, tsunamid, maavärinad, vulkaaniline aktiivsus, jt loodusjõud); [http://abstracts.aetransport.org/paper/download/id/3966 Johanna Ludvigsen, Ronny Klæboe: "Extreme Weather Impacts on Freight Railways in Europe"] Vaadatud 25.04.2017[http://epl.delfi.ee/news/eesti/roopamurd-peatas-tartu-ja-tallinna-vahelise-rongiliikluse?id=51291849 13.02.2011 Eesti Päevaleht "Rööpamurd peatas Tartu ja Tallinna vahelise rongiliikluse"] Vaadatud 27.04.2017[http://tarbija24.postimees.ee/2974759/elron-sarnaseid-probleeme-oli-ka-vanade-rongidega 31.10.2014 Postimees Tarbija24 "Elron: sarnaseid probleeme oli ka vanade rongidega"] Vaadatud 27.04.2017[http://sakala.postimees.ee/1163512/edelaraudtee-rongid-jaavad-jaistel-roobastel-hiljaks 09.03.2013 Sakala "Edelaraudtee rongid jäävad jäistel rööbastel hiljaks"] Vaadatud 27.04.2017[http://sakala.postimees.ee/1163512/edelaraudtee-rongid-jaavad-jaistel-roobastel-hiljaks 17.02.1996 Postimees "Lumetorm häiris rongiliiklust, Riigikogu ja riigikaitsenõukogu hakkavad arutama kaitsepoliitikat, Keskuurimisbüroo direktor lahkub ametist esimesest märtsist, Regina Lukk kujundas eelmise aasta kauneima lasteraamatu, Ajalookirjanduse aastapreemia sai kogu"] Vaadatud 27.04.2017[http://kas[...]



Vikipeedia:Üldine arutelu

Wed, 26 Apr 2017 21:41:05 GMT

Toimetamismallid

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 26. aprill 2017, kell 21:41
921. rida: 921. rida:
   
 
Kuhu on kadunud redigeerimisakna alt toimetamise mallid? Seal võiks olla ka oodake- ja pooleli-mall. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. aprill 2017, kell 00:24 (EEST)
 
Kuhu on kadunud redigeerimisakna alt toimetamise mallid? Seal võiks olla ka oodake- ja pooleli-mall. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. aprill 2017, kell 00:24 (EEST)
  +
: Minu teada pole need kuskile kadunud. Vaatasin just hetk tagasi – kõik on ilusti alles. Pooleli-mall teiste seas. Oodake-mall pole vist kunagi seal redigeerimisakna all asunud. Selle võib lisada. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] 27. aprill 2017, kell 00:41 (EEST)



Raudteetransport

Wed, 26 Apr 2017 21:38:41 GMT

‎Eelised ja puudused võrreldes teiste transpordiliikidega ←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 26. aprill 2017, kell 21:38 66. rida: 66. rida:   * suhteliselt lühikese vahekaugusega punktide vahel võib raudteed pidi veokaugus olla kordades pikem veokaugusest maanteed mööda, nt Jõgeva ja Türi vahel on maanteed mööda vahekaugus 72 km, kuid raudteed mööda 248 km;   * suhteliselt lühikese vahekaugusega punktide vahel võib raudteed pidi veokaugus olla kordades pikem veokaugusest maanteed mööda, nt Jõgeva ja Türi vahel on maanteed mööda vahekaugus 72 km, kuid raudteed mööda 248 km;   * saab kasutada kauba liigutamiseks vaid kindlate kommertskasutuseks avatud raudteejaamade vahel, raudtee olemasolu ega isegi raudteejaama olemasolu ei taga kauba laadimisvõimalust; [http://www.evrcargo.ee/Files/SRY_ja_Balti_rdt_kaubajaamade_koodid.doc SRÜ ja Balti riikide kommertsvedudeks avatud kaubajaamad] Vaadatud 25.04.2017   * saab kasutada kauba liigutamiseks vaid kindlate kommertskasutuseks avatud raudteejaamade vahel, raudtee olemasolu ega isegi raudteejaama olemasolu ei taga kauba laadimisvõimalust; [http://www.evrcargo.ee/Files/SRY_ja_Balti_rdt_kaubajaamade_koodid.doc SRÜ ja Balti riikide kommertsvedudeks avatud kaubajaamad] Vaadatud 25.04.2017 − * tundlik ilmastiku ja loodusjõudude suhtes (Suured pakased põhjustavad aeg-ajalt rööpamurde ja kontaktliinirikkeid, tugev härmatis tekitab kontaktliinirikkeid, suured öised lumesajud tekitavad probleeme sajujärgsetele esimestele rongidele, jäätumine võib takistada pöörangute tööd, tugevad tormid tekitavad kontaktliinirikkeid ja võivad murda raudteele puid, tugev udu või vihmasadu võib halvendada nähtavust ja suurendada kokkupõrkeriski, pikaaegsed kuumad ilmad võivad põhjustada rööbaste kõverdumist soojuspaisumise tõttu. Mujal maailmas ohustavad raudteid ka laviinid, rusuvoolud, maalihked, tulvaveed, tsunamid, maavärinad, vulkaaniline aktiivsus, jt loodusjõud); [http://abstracts.aetransport.org/paper/download/id/3966 Johanna Ludvigsen, Ronny Klæboe: "Extreme Weather Impacts on Freight Railways in Europe"] Vaadatud 25.04.2017[http://epl.delfi.ee/news/eesti/roopamurd-peatas-tartu-ja-tallinna-vahelise-rongiliikluse?id=51291849 13.02.2011 Eesti Päevaleht "Rööpamurd peatas Tartu ja Tallinna vahelise rongiliikluse"] Vaadatud 27.04.2017[http://tarbija24.postimees.ee/2974759/elron-sarnaseid-probleeme-oli-ka-vanade-rongidega 31.10.2014 Postimees Tarbija24 "Elron: sarnaseid probleeme oli ka vanade rongidega"] Vaadatud 27.04.2017[http://sakala.postimees.ee/1163512/edelaraudtee-rongid-jaavad-jaistel-roobastel-hiljaks 09.03.2013 Sakala "Edelaraudtee rongid jäävad jäistel rööbastel hiljaks"] Vaadatud 27.04.2017[http://sakala.postimees.ee/1163512/edelaraudtee-rongid-jaavad-jaistel-roobastel-hiljaks 17.02.1996 Postimees "Lumetorm häiris rongiliiklust, Riigikogu ja riigikaitsenõukogu hakkavad arutama kaitsepoliitikat, Keskuurimisbüroo direktor lahkub ametist esimesest märtsist, Regina Lukk kujundas eelmise aasta kauneima lasteraamatu, Ajalookirjanduse aastapreemia sai kogu"] Vaadatud 27[...]



Kasutaja:Kopo25

Wed, 26 Apr 2017 21:37:56 GMT

Täiendavad ajalehed ←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 26. aprill 2017, kell 21:37 121. rida: 121. rida:   |Ajaleht   |Ajaleht   |Võru   |Võru   + |-   + |1934   + |[[Jeeriko Pasun]]   + |Ajaleht   + |Narva (ilmus 1 nr)   |-   |-   |1924   |1924 146. rida: 151. rida:   |Ajakiri   |Ajakiri   |1929-1931   |1929-1931   + |-   + |1910   + |[[Kaja nalja ja pilke-lisa Siil]]   + |Ajaleht   + |1910   |-   |-   |1911   |1911 176. rida: 186. rida:   |Ajaleht   |Ajaleht   |Tartu   |Tartu   + |-   + |1906   + |[[Kiir (Peterburi ajaleht)|Kiir]]   + |Ajaleht   + |   + |-   + |1907   + |[[Kiir (Peterburi ajaleht)|Kiir]]   + |Ajaleht   + |   |-   |-   |1929?   |1929? 191. rida: 211. rida:   |Ajaleht   |Ajaleht   |ilmus 1 nr   |ilmus 1 nr   + |-   + |1923   + |[[Kosjaleht]]   + |Ajaleht   + |   |-   |-   |1925   |1925 514. rida: 539. rida:   |-   |-   |1907   |1907 − |Meie Mats (konvoluut) + |[[Meie Mats (ajaleht)|Meie Mats]] (konvoluut)   |Konvoluut   |Konvoluut   |Sees olid kuni 1906. aastani kõik ilmunud [[Meie Mats (ajaleht)|Meie Mats]]i (16 numbrit) ja   |Sees olid kuni 1906. aastani kõik ilmunud [[Meie Mats (ajaleht)|Meie Mats]]i (16 numbrit) ja 539. rida: 564. rida:   |Ajakiri   |Ajakiri   |ilmus 2 nr   |ilmus 2 nr   + |-   + |1931   + |[[Naerev Narva]]   + |Ajaleht   + |   |-   |-   |1904   |1904 594. rida: 624. rida:   |Ajaleht   |Ajaleht   |ilmus 1 nr   |ilmus 1 nr   + |-   + |1919   + |Odamees   + |Ajaleht   + |Tartus tegevtoimetaja [[August Alle]] toimetusel välja antud nädalaleht   |-   |-   |1932   |1932 614. rida: 649. rida:   |[[Rahva Lõbu-Leht]]   |[[Rahva Lõbu-Leht]]   |Ajakiri   |Ajakiri − | + |ilmus Tartus   + |-   + |1899   + |[[Rahva Lõbu-Leht]]   + |Ajakiri   + |ilmus Tartus   + |-   + |1900   + |[[Rahva Lõbu-Leht]]   + |Ajakiri   + |ilmus Tartus   + |-   + |1901   + |[[Rahva Lõbu-Leht]]   + |Ajakiri   + |ilmus [[Põltsamaa|Põltsamaal]]   + |-   + |1902   + |[[Rahva Lõbu-Leht]]   + |Ajakiri   + |ilmus [[Põltsamaa|Põltsamaal]] [...]



Kapa oja

Wed, 26 Apr 2017 21:37:13 GMT

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 26. aprill 2017, kell 21:37 20. rida: 20. rida:   '''Kapa oja''' on [[oja]] [[Sakala kõrgustik]]u lõunaosas, [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Abja vald|Abja vallas]].   '''Kapa oja''' on [[oja]] [[Sakala kõrgustik]]u lõunaosas, [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Abja vald|Abja vallas]].     − Oja pikkus on 7,1 km, valgla pindala 7,8 km², langus 26 m ja lang 3,66 m/km. Oja saab alguse 73,5 m [[absoluutne kõrgus|kõrgusel]] [[Abja-Vanamõisa]] külas ja suubub 47,5 m kõrgusel [[Veskimäe (Abja)|Veskimäe]] külas vasakult poolt [[Lüütre oja]]sse 4,8 km kaugusel selle suudmest. + Oja pikkus on 7,1 km, valgla pindala 7,8 km², langus 26 m ja lang 3,66 m/km. Oja saab alguse 73,5 m [[absoluutne kõrgus|kõrgusel]] [[Abja-Vanamõisa]] külas ja suubub 47,5 m kõrgusel [[Veskimäe (Abja)|Veskimäe]] külas vasakult poolt [[Lüütre oja]]sse 4,8 km kaugusel selle suudmest. Oja kuulub [[Lääne-Eesti vesikond]]a ja [[Pärnu alamvesikond]]a.       ==Viited==   ==Viited== 34. rida: 34. rida:   [[Kategooria:Viljandi maakonna jõed]]   [[Kategooria:Viljandi maakonna jõed]]   [[Kategooria:Abja vald]]   [[Kategooria:Abja vald]]   + [[Kategooria:Lääne-Eesti vesikond]]   + [[Kategooria:Pärnu jõgikond]] [...]



Sambla oja

Wed, 26 Apr 2017 21:34:46 GMT

Ümbersuunamine lehele Tiru oja

Uus lehekülg

#suuna [[Tiru oja]]



Hendrikhansu oja

Wed, 26 Apr 2017 21:33:50 GMT

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 26. aprill 2017, kell 21:33 20. rida: 20. rida:   '''Hendrikhansu oja''' (ka '''Sarja oja''') on [[oja]] [[Sakala kõrgustik]]u lõunaosas, [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Abja vald|Abja]] ja [[Halliste vald|Halliste vallas]], [[Halliste jõgi|Halliste jõe]] vasakpoolne lisajõgi.   '''Hendrikhansu oja''' (ka '''Sarja oja''') on [[oja]] [[Sakala kõrgustik]]u lõunaosas, [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Abja vald|Abja]] ja [[Halliste vald|Halliste vallas]], [[Halliste jõgi|Halliste jõe]] vasakpoolne lisajõgi.     − Oja pikkus on 20,5 km (koos lisaharudega 21,4 km), [[valgla]] pindala 39,6 km², langus 35,5 m ja lang 1,73 m/km. Oja saab alguse 73,5 m kõrgusel [[Läti]] piiri ligidal [[Laatre]] külas ja suubub 38 m kõrgusel [[Vana-Kariste]] ja [[Sarja]] külade piiril [[Veelikse – Vana-Kariste tee]] ligidal vasakult poolt [[Halliste jõgi|Halliste jõkke]] 60 km kaugusel selle suudmest. + Oja pikkus on 20,5 km (koos lisaharudega 21,4 km), [[valgla]] pindala 39,6 km², langus 35,5 m ja lang 1,73 m/km. Oja saab alguse 73,5 m kõrgusel [[Läti]] piiri ligidal [[Laatre]] külas ja suubub 38 m kõrgusel [[Vana-Kariste]] ja [[Sarja]] külade piiril [[Veelikse – Vana-Kariste tee]] ligidal vasakult poolt [[Halliste jõgi|Halliste jõkke]] 60 km kaugusel selle suudmest. Oja kuulub [[Lääne-Eesti vesikond]]a ja [[Pärnu alamvesikond]]a.       Ojale on [[Veelikse (Abja)|Veelikse]] küla keskuses paisutatud [[Veelikse järv (Viljandimaa)|Veelikse järv]], samuti asub Veeliksel oja kaldal kaitsealune [[Vaida paljand]]. [[Sarja]] külas on ojale paisutatud [[Hendrikhansu järv]], mille kaldal asuvad kaitsealused [[Hendrikhansu paljandid ja koopad]].   Ojale on [[Veelikse (Abja)|Veelikse]] küla keskuses paisutatud [[Veelikse järv (Viljandimaa)|Veelikse järv]], samuti asub Veeliksel oja kaldal kaitsealune [[Vaida paljand]]. [[Sarja]] külas on ojale paisutatud [[Hendrikhansu järv]], mille kaldal asuvad kaitsealused [[Hendrikhansu paljandid ja koopad]]. 37. rida: 37. rida:   [[Kategooria:Abja vald]]   [[Kategooria:Abja vald]]   [[Kategooria:Halliste vald]]   [[Kategooria:Halliste vald]]   + [[Kategooria:Lääne-Eesti vesikond]]   + [[Kategooria:Pärnu jõgikond]] [...]



Wat Phnom

Wed, 26 Apr 2017 21:32:45 GMT

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 26. aprill 2017, kell 21:32
1. rida: 1. rida:
 
[[Pilt:Wat phnom.jpg|pisi|]]
 
[[Pilt:Wat phnom.jpg|pisi|]]
  +
[[Pilt:2016 Phnom Penh, Wat Phnom (07).jpg|thumb|]]
 
'''Wat Phnom''' ([[Khmeeri keel|khmeeri]] វត្តភ្នំ) on üks tähtsamaid [[pagood]]e [[Kambodža]] pealinnas [[Phnom Penh]]is. 27 meetri kõrgune hoone asub linna põhjaosas [[Tônlé Sabi jõgi|Tônlé Sabi jõe]] kaldal.
 
'''Wat Phnom''' ([[Khmeeri keel|khmeeri]] វត្តភ្នំ) on üks tähtsamaid [[pagood]]e [[Kambodža]] pealinnas [[Phnom Penh]]is. 27 meetri kõrgune hoone asub linna põhjaosas [[Tônlé Sabi jõgi|Tônlé Sabi jõe]] kaldal.
   



Tiru oja

Wed, 26 Apr 2017 21:32:34 GMT

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 26. aprill 2017, kell 21:32 20. rida: 20. rida:   '''Tiru oja''' (ka '''Sambla oja''') on [[oja]] [[Sakala kõrgustik]]u edelaosas, [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Abja vald|Abja vallas]].   '''Tiru oja''' (ka '''Sambla oja''') on [[oja]] [[Sakala kõrgustik]]u edelaosas, [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Abja vald|Abja vallas]].     − Oja pikkus on 10,4 km (koos lisajõgedega 10,6 km), [[valgla]] pindala 16 km², langus 26 m ja lang 2,5 m/km. Oja saab alguse 73,5 m [[absoluutne kõrgus|kõrgusel]] [[Lasari]] külas ja suubub 47,5 m kõrgusel [[Sarja]] külas vasakult poolt [[Hendrikhansu oja]]sse 3,7 km kaugusel selle suudmest. + Oja pikkus on 10,4 km (koos lisajõgedega 10,6 km), [[valgla]] pindala 16 km², langus 26 m ja lang 2,5 m/km. Oja saab alguse 73,5 m [[absoluutne kõrgus|kõrgusel]] [[Lasari]] külas ja suubub 47,5 m kõrgusel [[Sarja]] külas vasakult poolt [[Hendrikhansu oja]]sse 3,7 km kaugusel selle suudmest. Oja kuulub   + [[Lääne-Eesti vesikond]]a ja [[Pärnu alamvesikond]]a.       Ojale on [[Kamara]] ja [[Veelikse (Abja)|Veelikse]] külade piiril paisutatud [[Tiru järv]].   Ojale on [[Kamara]] ja [[Veelikse (Abja)|Veelikse]] külade piiril paisutatud [[Tiru järv]]. 36. rida: 36. rida:   [[Kategooria:Viljandi maakonna jõed]]   [[Kategooria:Viljandi maakonna jõed]]   [[Kategooria:Abja vald]]   [[Kategooria:Abja vald]]   + [[Kategooria:Lääne-Eesti vesikond]]   + [[Kategooria:Pärnu jõgikond]] [...]



Tiru oja

Wed, 26 Apr 2017 21:30:35 GMT

Uus lehekülg: '{{Jõgi | nimi = Tiru oja | pildi_nimi = | pildi_seletus = | pildi_laius = | lähe = Lasari küla | lähe_NS = 58/5/46/N | lähe_EW...'

Uus lehekülg

{{Jõgi
| nimi = Tiru oja
| pildi_nimi =
| pildi_seletus =
| pildi_laius =
| lähe = [[Lasari]] küla | lähe_NS = 58/5/46/N | lähe_EW = 25/11/24/E | lähe_ulatus =
| suue = [[Hendrikhansu oja]] | suue_NS = 58/9/13/N | suue_EW = 25/14/42/E | suue_ulatus =
| valgla_maad = {{PisiLipp|Eesti}}
| pikkus = 10,4 km
| valgla_pindala = 16 km²
| jõe_langus = 26 m
| jõe_lang = 2,5 m/km
| vooluhulk =
| paremad_lisajõed = [[Ritsi oja]]
| vasakud_lisajõed = [[Kamara kraav]]
| kaart =
| kaardi_seletus =
}}

'''Tiru oja''' (ka '''Sambla oja''') on [[oja]] [[Sakala kõrgustik]]u edelaosas, [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Abja vald|Abja vallas]].

Oja pikkus on 10,4 km (koos lisajõgedega 10,6 km), [[valgla]] pindala 16 km², langus 26 m ja lang 2,5 m/km. Oja saab alguse 73,5 m [[absoluutne kõrgus|kõrgusel]] [[Lasari]] külas ja suubub 47,5 m kõrgusel [[Sarja]] külas vasakult poolt [[Hendrikhansu oja]]sse 3,7 km kaugusel selle suudmest.

Ojale on [[Kamara]] ja [[Veelikse (Abja)|Veelikse]] külade piiril paisutatud [[Tiru järv]].

==Viited==
{{viited|allikad=
{{EELIS|veekogu|-11759144}} (vaadatud 27.04.2017)
{{Keskkonnaregister|VEE1137000}} (vaadatud 27.04.2017)
}}

==Välislingid==
*{{EELIS|veekogu|-11759144}}
*{{Keskkonnaregister|VEE1137000}}

[[Kategooria:Viljandi maakonna jõed]]
[[Kategooria:Abja vald]]



Raudteetransport

Wed, 26 Apr 2017 21:29:48 GMT

‎Eelised ja puudused võrreldes teiste transpordiliikidega ←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 26. aprill 2017, kell 21:29 66. rida: 66. rida:   * suhteliselt lühikese vahekaugusega punktide vahel võib raudteed pidi veokaugus olla kordades pikem veokaugusest maanteed mööda, nt Jõgeva ja Türi vahel on maanteed mööda vahekaugus 72 km, kuid raudteed mööda 248 km;   * suhteliselt lühikese vahekaugusega punktide vahel võib raudteed pidi veokaugus olla kordades pikem veokaugusest maanteed mööda, nt Jõgeva ja Türi vahel on maanteed mööda vahekaugus 72 km, kuid raudteed mööda 248 km;   * saab kasutada kauba liigutamiseks vaid kindlate kommertskasutuseks avatud raudteejaamade vahel, raudtee olemasolu ega isegi raudteejaama olemasolu ei taga kauba laadimisvõimalust; [http://www.evrcargo.ee/Files/SRY_ja_Balti_rdt_kaubajaamade_koodid.doc SRÜ ja Balti riikide kommertsvedudeks avatud kaubajaamad] Vaadatud 25.04.2017   * saab kasutada kauba liigutamiseks vaid kindlate kommertskasutuseks avatud raudteejaamade vahel, raudtee olemasolu ega isegi raudteejaama olemasolu ei taga kauba laadimisvõimalust; [http://www.evrcargo.ee/Files/SRY_ja_Balti_rdt_kaubajaamade_koodid.doc SRÜ ja Balti riikide kommertsvedudeks avatud kaubajaamad] Vaadatud 25.04.2017 − * tundlik ilmastiku ja loodusjõudude suhtes (Suured pakased põhjustavad aeg-ajalt rööpamurde ja kontaktliinirikkeid, tugev härmatis tekitab kontaktliinirikkeid, suured öised lumesajud tekitavad probleeme sajujärgsetele esimestele rongidele, jäätumine võib takistada pöörangute tööd, tugevad tormid tekitavad kontaktliinirikkeid ja võivad murda raudteele puid, tugev udu või vihmasadu võib halvendada nähtavust ja suurendada kokkupõrkeriski, pikaaegsed kuumad ilmad võivad põhjustada rööbaste kõverdumist soojuspaisumise tõttu. Mujal maailmas ohustavad raudteid ka laviinid, rusuvoolud, maalihked, tulvaveed, tsunamid, maavärinad, vulkaaniline aktiivsus, jt loodusjõud); [http://abstracts.aetransport.org/paper/download/id/3966 Johanna Ludvigsen, Ronny Klæboe: "Extreme Weather Impacts on Freight Railways in Europe"] Vaadatud 25.04.2017 + * tundlik ilmastiku ja loodusjõudude suhtes (Suured pakased põhjustavad aeg-ajalt rööpamurde ja kontaktliinirikkeid, tugev härmatis tekitab kontaktliinirikkeid, suured öised lumesajud tekitavad probleeme sajujärgsetele esimestele rongidele, jäätumine võib takistada pöörangute tööd, tugevad tormid tekitavad kontaktliinirikkeid ja võivad murda raudteele puid, tugev udu või vihmasadu võib halvendada nähtavust ja suurendada kokkupõrkeriski, pikaaegsed kuumad ilmad võivad põhjustada rööbaste kõverdumist soojuspaisumise tõttu. Mujal maailmas ohustavad raudteid ka laviinid, rusuvoolud, maalihked, tulvaveed, tsunamid, maavärinad, vulkaaniline aktiivsus, jt loodusjõud); [http://abstracts.aetransport.org/paper/download/id/3966 Johanna Ludvigsen, Ronny Klæboe: "Extreme Weather Impacts on Freight Railways in Europe"] Vaadatud 25.04.2017



Uglitši rajoon

Wed, 26 Apr 2017 21:27:55 GMT

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 26. aprill 2017, kell 21:27 (ei näidata sama kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) 5. rida: 5. rida:       Rajooni pindala on 2568 km². Elanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 13 255. 2002. aastal oli elanikke 15 540 ja 1989. aastal 18 069.   Rajooni pindala on 2568 km². Elanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 13 255. 2002. aastal oli elanikke 15 540 ja 1989. aastal 18 069.   +   + == Uglitši rajooni haldusjaotus ==   + Aastal [[2009]] oli Uglitši rajoonis 501 asustatud punkti, mis kuulusid ühe ([[Uglitš]]i) linna ja viie [[vald|valla]] külaasunduse koosseisu.   + {{Pooleli|kuu=aprill|aasta=2017}}       {{koord}}   {{koord}} [...]



Vikipeedia:Üldine arutelu

Wed, 26 Apr 2017 21:24:15 GMT

‎Toimetamismallid: uus alaosa ←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 26. aprill 2017, kell 21:24 917. rida: 917. rida:   :Ilmselt on see selline sõna, mille tõlget on raske leida, aga kui ette satub, siis taipad, et see sobib. Muidu kui otsetõlget järgida, siis ka 'püstasend' kipub parem olema, kui see mis praegu on.  • • • [[Kasutaja:Ahsoous]] • [[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] • 22. aprill 2017, kell 00:58 (EEST)   :Ilmselt on see selline sõna, mille tõlget on raske leida, aga kui ette satub, siis taipad, et see sobib. Muidu kui otsetõlget järgida, siis ka 'püstasend' kipub parem olema, kui see mis praegu on.  • • • [[Kasutaja:Ahsoous]] • [[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] • 22. aprill 2017, kell 00:58 (EEST)   :: Siin on vist häda selles, et ingliskeelne parameetri nimi ka päris ei vasta asja sisule. Vähemalt ma ei saa aru, kuidas see võiks vastata, ükskõik kuidas seda lugeda, kas tegu-, omadus-, nimi- või määrsõnana. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] 23. aprill 2017, kell 17:37 (EEST)   :: Siin on vist häda selles, et ingliskeelne parameetri nimi ka päris ei vasta asja sisule. Vähemalt ma ei saa aru, kuidas see võiks vastata, ükskõik kuidas seda lugeda, kas tegu-, omadus-, nimi- või määrsõnana. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] 23. aprill 2017, kell 17:37 (EEST)   +   + == Toimetamismallid ==   +   + Kuhu on kadunud redigeerimisakna alt toimetamise mallid? Seal võiks olla ka oodake- ja pooleli-mall. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. aprill 2017, kell 00:24 (EEST) [...]



Kaljazini rajoon

Wed, 26 Apr 2017 21:20:45 GMT

midagi nagu valesti ←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 26. aprill 2017, kell 21:20 12. rida: 12. rida:   | asendikaardi_pilt = [[Pilt:Tver-oblast-Kalazin.png|200px]]   | asendikaardi_pilt = [[Pilt:Tver-oblast-Kalazin.png|200px]]   }}   }} − '''Kaljazini rajoon''' on haldusüksus [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]i idaosas. Piirneb põhjas ja idas [[Moskva oblast]]iga ning lõunas [[Jaroslavli oblast]]iga. + '''Kaljazini rajoon''' on haldusüksus [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]i idaosas. {{kas|Piirneb põhjas ja idas [[Moskva oblast]]iga ning lõunas [[Jaroslavli oblast]]iga}}.       Rajoonis on [[Kaljazin]]i linn ja 330 maa-asulat. Halduslikult jaguneb rajoon 1 linna- ja 4 külaasunduseks.   Rajoonis on [[Kaljazin]]i linn ja 330 maa-asulat. Halduslikult jaguneb rajoon 1 linna- ja 4 külaasunduseks. [...]



Kasutaja arutelu:90.191.199.140

Wed, 26 Apr 2017 21:19:49 GMT

Tühistati kasutaja 90.191.199.140 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Andres. ←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 26. aprill 2017, kell 21:19 16. rida: 16. rida:   :: See on tõesti tobe komme, aga selle vastu aitab sisselogimine.   :: See on tõesti tobe komme, aga selle vastu aitab sisselogimine.   :: Tuleb kirjutada artikli algusesse {{oodake}} või vastavalt kohta, kust pooleli jäi, {{pooleli}}.   :: Tuleb kirjutada artikli algusesse {{oodake}} või vastavalt kohta, kust pooleli jäi, {{pooleli}}. − ::: Aitäh, õpetuse eest, aga kardan, et see läheb mul meelest ära ja kuna olen dünaamilise IP taga, siis kaob mingi aeg ka see arutelu siin minu vaateväljast. Kas neid malle ei saaks lisada Vikipeedia redigeerimisakna alla Toimetamise mallide sekka, kus praegu on vaid {Kustutada}?   [...]



Arutelu:Raudteetransport

Wed, 26 Apr 2017 21:18:33 GMT

←Vanem redaktsioon Redaktsioon: 26. aprill 2017, kell 21:18 97. rida: 97. rida:   Minu meelest oleks tarvis kahte asja: iga eelise ja puuduse juures märkida, milliste transpordiliikide suhtes see on eelis või puudus (ja võib-olla ka, mis selle tingib). Teiseks, tuleb võimalust mööda kuidagi märkida, millistel tingimustel või juhtudel see eelis või puudus on olemas. Võib ju ka olla, et on nii või naa. Ja ka seda, kuidas olukord on muutunud või muutumas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. aprill 2017, kell 19:08 (EEST)   Minu meelest oleks tarvis kahte asja: iga eelise ja puuduse juures märkida, milliste transpordiliikide suhtes see on eelis või puudus (ja võib-olla ka, mis selle tingib). Teiseks, tuleb võimalust mööda kuidagi märkida, millistel tingimustel või juhtudel see eelis või puudus on olemas. Võib ju ka olla, et on nii või naa. Ja ka seda, kuidas olukord on muutunud või muutumas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. aprill 2017, kell 19:08 (EEST)   : No see artikkel on siiski raudteetranspordist. Põhjalik eri transpordiviiside analüüs peaks olema mõne muu artikli teema, vähemalt minu arvates.--[[Eri:Kaastöö/90.191.199.140|90.191.199.140]] 26. aprill 2017, kell 20:23 (EEST)   : No see artikkel on siiski raudteetranspordist. Põhjalik eri transpordiviiside analüüs peaks olema mõne muu artikli teema, vähemalt minu arvates.--[[Eri:Kaastöö/90.191.199.140|90.191.199.140]] 26. aprill 2017, kell 20:23 (EEST)   + :: No ma ei tea. Selleks et öelda midagi põhjendatut puuduste ja eeliste kohta, on võrdlust minu meelest tarvis. Iseasi, et jutt võiks tõesti mõnes teises artiklis põhjalikum olla.   + :: Peale selle, on tarvis konkreetseid viiteid allikatele, mis eeliseid ja puudusi välja toovad. Muidu jääb see originaaluurimuseks. Ma ei pea silmas seda, et üks inimene peaks kõike seda tegema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. aprill 2017, kell 00:18 (EEST) [...]