Subscribe: volberg.on.nohik
http://mcv.planc.ee/rss.php
Added By: Feedage Forager Feedage Grade B rated
Language: Estonian
Tags:
aga  kui  kuid  mis  mitte  mängija  naela  nii  ning  oli  oma  palli puhul  puhul  raundi  seega  sest  siis  või 
Rate this Feed
Rate this feedRate this feedRate this feedRate this feedRate this feed
Rate this feed 1 starRate this feed 2 starRate this feed 3 starRate this feed 4 starRate this feed 5 star

Comments (0)

Feed Details and Statistics Feed Statistics
Preview: volberg.on.nohik

volberg.on.nohik





Copyright: Copyright 2018, Mats Volberg
 



Kirjutasin mujale

Tue, 10 Sep 2013 07:55:50 GMT

Nagu tavaks on saanud, kui midagi Eetikaveebi kirjutan, siis lingin siia ka.



Raha eest mänge, meeskondlik üritus

Wed, 05 Jun 2013 10:05:02 GMT

Seekordne mänguteoreetiline eksperiment oli tõeline mänguteooria, sest otsuseid tehes tuli arvestada teiste mängijate võimalike otsustega ja mitte ainult tõenäosustega.Kokku mängisime kolme erinevat mängu.Esiteks oli lihtne jagamismäng. Mõlemal paarilisel oli 5 naela. Mõlemal oli kaks valikut: kas jagada see partneriga pooleks või teatud tõenäosusega jätta kõik endale ja teatud tõenäosusega anda kõik paarilisele. Näiteks Valik 1: 2,5 mõlemale; Valik 2: 70% tõenäosusega 5 naela minule ja 0 naela partnerile ning 30% tõenäosusega vastupidi.Kuna iga valiku puhul olid tõenäosused mõlemale partnerile samad, siis põhimõtteliselt oli vaja saavutada olukord, kus mõlemad mängijad teevad sama valiku, et garanteerida endale 5 naela. Kokku mängiti 11 raundi ning Valiku 2 tõenäosuses algasid 100% kindel, et mängija saab 5 naela ja partner 0 ning liikusid 10% kaupa kuni 0%-ni. Ehk siis teises raundis pidi valima kas Valik 1: jagada 2,5 mõlemale või Valik 2: 90% tõenäosus, et mängija saab 5 ja partner 0.Viimased raundid olid lihtsad, sest kui 5 naela saamise tõenäosus on 40% või vähem, siis pole selle valimine mõistlik ning eeldatavasti valivad mõlemad Valiku 1. Esimeses raundis on samuti lihtne, sest vaevalt keegi otsustab jagada, kui võib endale 5 naela garanteerida ja jagamisega kogu summa ei suurene. Probleemseks osutusid minu jaoks raundid, kus tõenäosus saada 5 naela oli 70% ja 60%. Otsustasin neis jagada, aga pole kindel kas see oli hea otsus.Teises mängus oli mõlemal mängijal üks žetoon, mille ta võis kas endale jätta (Valik 1) või partnerile anda (Valik 2). Üldjuhul oli nii, et parnerile andes omas žetoon suuremat väärtust. Seega näiteks endale jättes oli žetooni väärtus 5 naela ja partnerile andes 5,5.Kokku mängiti 20 raundi ja esimese 10 puhul oli Valiku 1 ja Valiku 2 vahe nii väike, et otsustasin žetooni alati endale jätta. 10-13 raund oli žetooni ära andmise ja endale jätmise väärtuste vahe päris suur (2,5 vs. 7,5) ning otsustasin riskida ning andsin oma žetooni ära. Siis aga sain aru, et kuna valikud on salajased, siis ma võin sama hästi püüda individuaalset kasu suurendada ja jätsin edaspidi žetooni alati endale.Kolmas mäng oli aga eriti põnev, sest selles osales korraga 5 inimest. Iga mängija pidi valima kas ta soovib koalitsiooniga liituda või mitte. Kui kaks või vähem inimest soovis liituda, siis koalitsiooni ei moodustunud ja kõik said 0. Igal teisel juhul koalitsioon moodustus ja inimesed said raha vastavalt tabelile. Kokku mängisime 60 raundi, kasutades 4 erinevat tabelit (15 raundi iga ühega). Iga tabeli puhul oli nii, et kui kõik 5 mängijat liitusid siis kõik said hea summa raha, aga iga tabeli puhul oli üks selline mängija, kes saaks oma isiklikku kasu suurendada, kui tema on ainus, kes ei liitu. Samas oli alati mõni mängija, kes a) saab mitte-liitujat järgmistes raundides karistada või b) saab oma isiklikku kasu suurendada mitte-liitumisega, eeldusel, et too viies mängija ka ei liitu.Esimesed 45 raundi olin selline mängija, kellele oli alati kasulikum liituda kui mitte liituda olenemata sellest, mida teised tegid. Ja nii ma ka käitusin. Meie seltskonnas oli üks teine mängija, kes sai esimese 15 raundi puhul potensiaalselt oma kasu suurendada kui ei liitu ja ta kasutas seda võimalust 3. korral, kuid liitus igal teisel korral.Seega 45. raundiks olime mina ja üks teine mängija näidanud, et me oleme liitujad ning me ei ole huvitatud nende karistamisest, kes püüavad teiste arvelt oma isiklikku kasu maksimeerida (oleksime võinud mitmetel juhtudel mitte liituda ja seega tekitada olukorra, kus maksimeerijad ei saa midagi). Alates 45. raundist olin mina see mängija, kes võiks oma kasu suurendada mitte liitudes, eeldusel, et teised liituvad, kuid otsustasin seda mitte teha.Esimesed 5-7 raundi liitusime kõik ja teenisime kõik 6 naela. Ja siis järsku otsutas üks mängija loobuda oma 6 naelast, eeldatavasti selleks, et karistadada mind võimaliku maksimeerimise eest, mida ma ag[...]



Mängisin raha eest mängu, 4. kord

Thu, 30 May 2013 14:22:44 GMT

Seekordne mäng seisnes künklikul maastikul liikumises, olukorra tegi raskemas see, et kuna igal pool oli paks udu, siis polnud kogu maastik korralikult näha ning pidi arvama kui ümbritsev maastik on kõrgem või madalam. Liikumine toimus ruutudena, liikuda sai vaid üles-alla ja vasakule-paremale, kõigi nende ruutude puhul oli teada täpne kõrgus. Lisaks oli teada iga ruudu, mis nende nelja ruuduga külgnes, ligikaudne kõrgus (minimaalne kõrgus ja maksimaalne kõrgus). Liikudes kõrgemale oli energiakulu kahekordne ruutude vahe, liikudes madalamale oli energiakulu lihtsalt ruutude vahe. Kokku oli 4 erinevat kaarti ning igal korral oli lõppsihtpunkt 15 ruutu ülesse ja 15 ruutu paremale.

Esimesel kaardil, mis lõpuks andis mulle paremuselt teise tulemuse, unustasin ära selle, et oluline pole mitte võimalikult madalale liikuda vaid oluline on see, et liikumisel oleks kahe ruudu vahe võimalikult väike. Seega olles ruudul 215, siis on parem minna ruudule 205 kui ruudule 174. Üldiselt lähtusin järgnevatest reeglitest: 1) kui on võimalik teha tasuta liigutus, st ruutudel on sama väärtus, siis kasutan seda võimalust, kui mitte edasiliikumiseks siis vähemalt luuramiseks; 2) liigun ainult ülesse ja paremale, väljaarvatud reegli 1 puhul; 3) eiran diagonaalis asuvat ruutu, eeldusel, et see on nii üleval kui paremal asuva ruudu suhtes samas kohas, st mõlema suhtes kas kõrgemal või madalamal; 4) liigun selliselt, et kahe ruudu plaanis (kaugemate ruutude jaoks eeldasin minimaalse ja maksimaalse keskmist) oleks kõige optimaalsem.

Kolme esimese kaardi tulemused olid väga sarnased: 8.13, 8.02 ja 8.23. Neljandal kaardil oli küll eelarve kõige suurem, kuna aga liikusin alguses liiga palju üles, siis olin sunnitud hiljem paremale liikudes tegema väga energiakulukaid liigutusi, ning lõpuks jäi mul alles 6 naela ja midagi. Õnneks loosisin endale eksperimendi lõpus väljamakse kaardi 1 põhjal ja seega ei ostutunud see määravaks.

Üldise märkusena tooksin veel välja selle, et eee oli esimene kord, kui teised osalejad mind veidi segasid. Kulutasin kohati üsna palju aega otsustamiseks ning seetõttu lõpetasid paljud enne mind. Kui teised olid lõpetanud ja hakkasid järjest lahkuma, siis natukene tuli mul peale tunne, et peaksin ka kiiremini tegema.



Mängisin raha eest mängu, III

Wed, 15 May 2013 11:53:51 GMT

Seekordne eksperiment, kus osalesin oli ülesehitatud järgnevalt. Pidin langetama 65 investeerimisotsust. Igal juhul oli mul kasutada 100 raha ja valida oli Aktsia 1 ja Aktsia 2 vahel, mõlemad maksavad 1 raha. Samuti võisin jätta raha alles, kuid see ei kandunud edasi järgmisesse olukorda. Peale kõigi otsuste langetamist loosis bingo masin ühe palli, kas rohelise, roosa või kollase. Pallikese värv määras ära kui palju iga aktsia väärt oli. Seega näiteks roosa palli puhul oli Aktsia 1 väätus 1.2 ja Aktsia 2 väärtus 0.5, rohelise palli puhul vastavalt 0.6 ja 1.3 ning kollase palli puhul 1.6 ja 1.4. Eksperimendi lõpus valitakse üks investeerimisotsus suvaliselt ja siis loosin endale ühe palli ja see määrab ära kui palju mänguraha teenin, mänguraha konverteeriti pärisrahaks kursil 12:1. Seega kui oleksin näitejuhtumi puhul ostnud Aktsiat 1 endale 60 tükki ja jätnud 40 raha alles oleksin roosa palli puhul teeninud 60*1.2+40=112 mänguraha ehk 9,3 naela.

Tavaliselt oli nii, et kollase palli puhul olid väärtused kõige paremad (mõlemad suuremad kui 1), kuid bingo masinas oli kollaseid pallikesi kõige vähem. Seega otsustasin neid väärtusi üldse eirata, sest tõenäosus mõnd kollast palli saada tundus lihtsalt nii väike. Rohelisi palle oli kõige rohkem, seega otsustasin igas olukorras osta seda aktsiat, mis on rohelise palli puhul väärtuslikum. Kuna tavaliselt oli nii, et roosa ja rohelise palli puhul olid väärtused pöördvõrdelised: esimese puhul oli Aktsia 1 kallim ja teise puhul Aktsia 2, siis vajasin strateegiat oma kaotuste minimaliseerimiseks. Sest nagu näitejuhtumist paistab, siis eeldades et tuleb roheline pall peaksin ostma võimalikult palju Aktsiat 2, kuid roosa palli puhul kaotaksin pool investeeringust.

Mõtlesin endamisi (olles siiski rawlsijaan, kui see on üldse sõna), et maximin on hea lahendust. Ehk tegin otsuseid nii, et mu halvim tulemus oleks võimalikult hea. Seadsin (üsna juhuslikult) enda jaoks piiri 7 naela peale, seega ostsin aktsiaid nii, et roosa palli puhul teeniksin umbes täpselt 84 mänguraha. Sealt edasi oli kogu protseduur üsna mehaaniline.

Mängu lõpus mul vedas kaks korda, sest esmalt tõmbasin loosiga sellise investeerimisotsuse, kus rohelise palli puhul olid väärtused üsna kõrged ning siis õnnestus bingo masinast ka roheline pall saada. Seega teenisin kokku £21.4, sama investeerimisotsuses roosa palli puhul oleksin saanud kaks korda vähem.



Mõtteharjutusi homseks

Thu, 28 Feb 2013 11:38:05 GMT

Järjekordne lugu Eetikaveebis



Eesti-teemaline ajurünnak

Fri, 28 Dec 2012 16:45:41 GMT

Juba mõnd aega mängin üht arvutimängu: Civilization V. Tollel mängul on nii, et igaüks saab sellele ise sisu juurde toota, sh ehitada uusi maailmu, milles mängida. Võtsin ühel õhtul kätte ja tegin Eesti kaardi, mitte väga suurelt ja mitte väga detailselt, kuid siiski püüdsin teha kõik proportsioonis ja õigel kohal.

Mängu oma siseloogika nõuab aga, et maailmas oleksid ka teatud loodusvarad ja muud ressursid. Neid teatavasti päris Eestis eriti ei ole. Selleks et siiski muuta kaart mängitavaks, kuid samal ajal säilitada võimalikult suur autentsus, otsustasin et luba teatud asendusi. Näiteks on mängus kivisüsi. Eestis seda pole, kuid Ida-Virumaal on põlevkivi. Näiteks Saaremaal leidub dolomiiti. Mängus sellist maavara pole, kuid on marmor.

Kuid sealt edasi läks keeruliseks. Seega postitangi siia nimekirja probleemsete loodusvaradega ning ootaksin ettepanekuid, kus piirkonnas võiks mängu Eestis midagi leiduda selliselt, et oleks siiski mingi seos päris Eestiga.

Alumiinium
Hobused (Tori juurde küll, aga kuhu veel?)
Raud (olen kuulnud mingeid jutte soo rauast)
Nafta
Uraanium
Puuvill
(looduslikud) riidevärvid
Nahad (Audru juurde küll, aga kuhu veel?)
Vääriskivid
Kuld
Viiruk
Elevandiluu
Marmor (Saaremaa dolomiidi asemele juba sai, aga kuhugi veel?)
Pärlid
Siid
Hõbe
Vürtsid
Suhkur
Vaalad (mõtlesin et äkki atlandi tuura pähe)
Vein (vahest Põltsamaale)
Trühvlid
Krabi
Sidrunid (tehniliselt küll tsitruselised)
Sool
Vask



Esimesed nädalad nutitelefoni

Tue, 04 Dec 2012 16:48:41 GMT

Õige pea saab mul täis 7 nädalat nutitelefoni omanik olla. Ning olen juba mõnd aega pidanud plaani mõned mõtted sel teemal kirja panna.

Esiteks tausta looks nii palju, et lükkasin teadlikult pikalt edasi nutitelefoni soetamist, sest kartsin, et kipuksin seda liialt palju kasutama. Ehk eel-tseneerisin enda interneti ja tehnikakasutust. Kui aga mu eelmine telefon hakkas tõsiselt jupsima, siis ei olnud nagu enam eriti võimalust. Kui konkreetse toote valimiseks läks, siis välistasin iPhone juba eos ning esialgu jäi sõelale 3 varianti, millest lõpuks otsustasin HTC One S kasuks, lihtsalt sellepärast, et sain selle tasuta ning 2-aastase väga soodsa lepinguga (arvestades alternatiivseid pakkumisi).

Aga telefoni kasutusest. Seni on vaid korra ette tulnud juhtum, kus mul oli vaja internetti siis ja praegu. Läksin enda arust seminari, kuid ruum oli tühi. Võtsin telefoni välja, logisin tunniplaani sisse ja nägin, et ruum on muutunud ning jõudsin täpselt alguseks kohale. Seega tuleb ette olukordi, kus sellise telefoni omamine on vajalik.

Päris mitmel korral on tulnud ette juhtumeid, kus tean, et mul on alati ligipääs internetile ja ma ei vaevu seega asju varem valmis vaatama, sest tean, et saan seda teha jooksvalt. Seega tuleb ette olukordi, kus sellise telefoni omamine on kasulik.

Päris mitmel korral on tulnud ette olukordi, kus põhimõtteliselt oleksin ilma hakkama saanud, aga tõsiasi, et sain asju telefoni abil järele kontrollida, andis kindlustunde. Ilma oleksin pidanud 5-7 minutit ebakindluses olema või umbes pakkuma. Ka selle võib ilmselt kasulikkuse alla lugeda.

Kuid seni enim ettetulevaks olukorraks paistab olevat mugavus. Kuna paljuski suudab mu telefon asendada sülearvutit, siis pakub ta tohutut mugavust mobiilsuse mõttes. Kui lähen üheks päevaks Manchesteri, siis saan sülearvutit kaasas tassimata siiski rongis filme vaadata. Tõsi ekraani suurusest tuleb midagi ohverdada, aga see on seda väärt. Samuti on voodis lugedes palju mugavam haarata telefoni kui arvuti järele.

Ühtlasi ei saa eitada uue telefoni palju suuremat kasutegurit meelelahutuse valdkonnas - enam ei pea muusika või podcast'ide kuulamiseks lisa seadet kaasas tassima ning mängude valik on palju rikkalikum ja parem. Viimase nädala või nii olen erilist rõõmu tundnud vidinast, mis peab arvet selle üle kui palju ja kui kiiresti ma kõnnin (eelmisest kolmapäevast saati ~32 km).

Tulevikus osutub kindlasti heaks omaduseks see, et saan telefonist teha sisuliselt netipulga sülearvutile (hetkel on see võimalus mu odava lepingu tõttu puudu).

Mis puutub sotsiaalmeedi ja muidu interneti kasutusse, siis olulist tõusu kasutuses pole ma märganud (või kui siis ainult passivses kasutuses, st loen mida teised kirjutavad, mitte aktiivses, st postitan ise rohkem). Pigem olen saavutanud teatud võimaluse oma aega optimiseerida - kui poeskäik võtab edasi-tagasi umbes 35 minutit ja ma veedan sellest 30 oma telefoniga internetis, siis olen koju jõudes võitnud 30 minutit, sest muidu oleksin ma oma arvuti taga internetis.

Ja lõpetuseks mu telefoni kohta telefon öelda on muidugi ilmselge liialdus, sest hoolimata 500 tasuta minutist ja 5000 tasuta sõnumist ma ei kasuta seda seadet nendeks teenusteks peaaegu üldse.



Mõned tähelepanekud keelekasutuse kohta

Thu, 22 Nov 2012 23:35:15 GMT

Kunagi lugesin kokku, et kõik baka ajal läbitud ained jagunesid kolmeks enam-vähem võrdseks osaks: 1) üleni eestikeelsed; 2) loeng/seminar eestikeelne, lugemismaterjal ingliskeelne; 3) üleni ingliskeelne. Lõputöö kirjutasin ingliskeelsena. Magistris tegin kokku 19 ainet, millest 6 olid kategoorias 1, 3 kategoorias 2 ja 11 kategoorias 3, lõputöö oli jällegi ingliskeelne. Lisaks veetsin tihti aega oma juhendaja ja teiste välisõppejõududega.

Seega Yorki doktorisse tulles ei olnud mul eriti keeruline kohaneda: akadeemilises keskkonnas ingliskeelselt tegutseda oli mulle üsna tavaline. Vahemärkusena: lausa kahel korral ei ole ise inglise keelt emakeelena kõnelev inimene aru saanud, et minu jaoks on inglise keel teine keel.

Kuid tahaksin siinkohal jagada kaht tähelepanekut enda keelekasutuse kohta, mis peaksid näitama, et ma pole siiski veel täielikult ingliskeelseks muutunud.

Esiteks peast arvutamine või matemaatika üldiselt. Numbrid on küll igati universaalsed, kuid peast arvutamise puhul peab erinevaid arve meeles hoidma ning mina olen leidnud, et juhul kui ma ei pea seda tegema nii, et teised inimesed ka aru saaksid või kui ülesandel on veidi keerukust, siis arvutan ja loen numbreid oma peas siiski veel eesti keeles. Mis mõnikord lauamängude olukorras on üsna veider.

Teiseks olen leidnud end olukorrast, et vaadatakse filmi, mis tähendab, et pigem ollakse vait ja keskendutakse sellele, mis ekraanil. Tihti on juhtunud nii, et kui tahan teha mõne kommentaari või märkuse või tõstatada küsimuse, siis esimene impulss on teha seda eesti keeles. Samas loengutes, kus samamoodi ollakse vait ja kuulatakse ingliskeelset teksti mul seda reaktsiooni pole, ilmselt pole need siis nii kaasahaaravad kui filmid?



Mängisin raha eest mänge II

Fri, 26 Oct 2012 06:50:34 GMT

Etteruttavalt ütlen, et eksperimendi läbiviija ütles lõpus, et see pole ilmselt kõige põnevam eksperiment, milles me oleme osalenud, aga midagi pole teha.

Seekord koosnes eksperiment neljast osast, mis selgus, olid täiesti identsed. Iga osa koosnes 20 raundist ja mängiti tavalist koordinatsiooni mängu: kui mõlemad mängijad valisid erinevad valikud said mõlemad 2 punkti, kui mõlemad mängijad valisid sama valiku, sai üks 17 ja teine 11 punkti, vastavalt valikule. Juhendi järgi jagati rollid suvaliselt ning roll jäi terveks üheks osaks samaks ning igas raundis paariti mängijad uuesti suvaliselt kokku.

Enne mängu mõtlesin, et kui satun olema mängija 2, siis valin X (mängijale 1 soodsam valik), mulle aga määrati mängija 1 roll, mis tõttu valisin ikkagi X. Esimesed 18 raundi sattusin kokku mängijaga, kes oli samuti X valinud.

Järgmises osas sattusin mina jälle mängijaks 1 ning siinkohal uurisin eksperimendi läbiviijalt, et kas rollid jaotati jälle suvaliselt või ei, kuid selget vastust ei saanudki. Arvestades, et ma kõik neli osa olin mängija 1, siis äkki ei jaotatud rolle uuesti. Minu jaoks oluline oli see selle tõttu, et kui mina sain esimeses osas peaaegu alati 17 punkti ja teised 11, siis oleksin rollide mitte ümber jaotamise puhul rohkem valmis teises osas 11 punktiga rahulduma ja teistele 17 andma.

Tuli välja aga, et kõik mängijad, kellega mind teises osas kokku paariti olid väga ranged ja surusid 3 esimest raundi valikut Y, mis sundis mind samuti Y peale minema, sest 11 on parem kui 2. Ja teatud mõttes tundus see ka õiglane. Paraku aga sattus nii, et peale seda 5 raundi (2 esimese osa lõpust ja 3 teise osa algusest) kõik mängijad valisidki eksperimendi lõpuni valikut Y ja mul ei õnnestunud enam kedagi X-i peale suunata, mis tõttu pidin leppima 11 punktiga iga raund.

Kui vahepeal valisin X-i, siis mõtlesin, et see kõik on ju tasuta raha, mida mul varem ei olnud, seega ma võin paaris raundis proovida asju enda kasuks muuta. Samas jällegi kuna see kõik oli tasuta raha, siis miks ma ei võiks lihtsalt võtta oma 11 punkti ja olla sellega rahul. Enamgi veel, et vahe erinevate lõpptulemuste vahel oli üsna väike. Ehk siis 40 raundi 17 punkti ja 40 raundi 11 punkti jaotuse puhul oleksin saanud 1120 punkti, samal ajal kui 20 raundi 17 punkti ja 60 raundi 11 punkti jaotuse puhul vaid 120 punkti vähem.

Lõpptulemuseks sain 889 punkti, sest paar raundi läks koordineerimise peale, mis ümmardati eksperimendi läbiviija poolt 9 naela peale. Pole paha 45 minuti eest.



Kristlased ja tasuta toit

Sun, 14 Oct 2012 14:02:11 GMT

Olgugi, et suudaksin hetkel nimetada vaid 4 konkreetset (või enam-vähem konkreetset) juhtu, siis ma ei usu, et teen kellelegi liiga kui ütlen, et erinevatel kristlikel organisatsioonidel on kombeks oma ürituste, olgu need siis arutlusõhtud, enda promomine või üldsuse religioosne harimine, raames jagada tasuta toitu.

Mind hakkas aga huvitama, et mis võiks olla selle teguviisi motiiviks ning suutsin välja mõelda mõned võimalikud seletused.

1) Tasuta söögi ja joogi jagamine on lihtne viis saada (meelitada) inimesi oma telki/majja. Juhul kui nad seal juba on, siis saab nendega vestlust alustada ning oma edasisi eesmärke ellu viia - st värvata inimesi oma organisatsiooni, levitada oma veendumusi jne.

2) Tasuta söögi ja joogi jagamine on viis kuidas kristlik organisatsioon väljendab oma kristlikku loomust - noh kogu see mitme tuhande inimese toitmine ja muu selline.

3) Tasuta söögi ja joogi jagamine on viis kuidas teha inimestega mingit tüüpi "vahetuskaupa" - meie anname sulle süüa ja juua, aga vastutasuks tahame, et sa meid natukene kuulaksid.

4) Tasuta söögi ja joogi jagamine on viis kuidas tekitada inimestes positiivne tunne ja kuvand oma organisatsioonist, et nood oleksid vastuvõtlikumad tegevustele. Umbes, et vaata, me oleme ägedad, sest me jagame tasuta toitu ja kuna me oleme ägedad, siis sa võiksid meiega nüüd liituda.